Ei usu, et miinuskraadid detsembris püsima jäävad

05.12.2021 23:35
Piusa Juss
Kommentaarid
3
Foto:

Novembri ennustuse kohta ei saa midagi halba öelda, enam-vähem kõik see, mida pakkusin, tegelikkuses ka välja tuli.

Eriti täpne oli muidugi väide, et „autole talverehvide paigaldamisega võib oodata vähemalt 20. novembrini, aga sel juhul võivad tekkida suured järjekorrad“. Nii täpselt oligi – 22. novembril mõistsin, et nüüd peab rehve vahetama, aga oli juba tekkinud kolmepäevane järjekord. Samuti jäid plusskraadid püsima novembri esimeses pooles ja kuu lõpus tuli ka lubatud temperatuurilangus. „Lund ikka taevast tuleb, aga maa peale pidama ei jää“ - veel üks õige lause. Tõsi, lumi oleks juba pärast 26. novembrit jäänud maha, aga siis ei sadanud.
   
Temperatuur langes, aga sujuvalt
November ja märts on meil kaks sellist kuud, mis võivad olla talvised, aga ka vastavalt sügisesed või kevadised. Kuid paljud eestlased ei pruugi teada, et keskmise temperatuuri poolest on märts ikka palju rohkem talvekuu kui november. Märtsis on ilmad tunduvalt valgemad ja see tekitab illusiooni soojusest, aga tegelikult on hall november kokkuvõttes soojem.
Eesti novembrid võib jaotada nelja võrdsesse jakku vastavalt sellele, kui palju on novembris talve. Esimene variant 0%, teine kuni 20% (nagu tänavu), kolmas 20-50% ja neljas üle 50%. Seega võiksime kokku võtta, et 75% novembritest on parimal juhul pooltalvised. Ning muidugi ka neljandas variandis võib veel esineda 10-15 sügist päeva.
Nagu eelmisel korral kirjutasin, on november väga hea kuu talve ennustamiseks, kuid mitte kõik variandid pole võrdselt selged. Näiteks täiesti sügisene, ainult plusskraadidega november on meile kahel korral (talv 1978/79 ja 1986/87) andnud väga karmi pakase. Aga tihti läheb nii, et plusskraadidega novembrile järgneb ka sularohke detsember. Kui november kuulub selle 25% hulka, mida nimetatakse talviseks, eeldab see tavaliselt meil pikka talve, aga ei pruugi tulla väga pakaseline. Kõige kindlam variant on ikka see, kui novembri lõpus läheb järsku ja püsivalt külmaks.
Praegu me paraku ei tea, kas see ilmamuutus oli püsiv, kuid kindlasti ei olnud ta järsk. Näiteks 2010. aastal oli kuskil 23.-24. novembri paiku Leedus peaaegu 20 ja meil 12-13 kraadi sooja, kui kagust tulnud pehme ilm põrkus vastu külma kõrgrõhkkonna põhjavoolu. Algul tuli meeletu vihm, siis lörts ja lõpuks tuisk. Umbes 36 tunniga langes temperatuur +10 pealt miinus 10ni.
Tänavu oli ilmakaart küllaltki sarnane – soojem õhk meist kagus, mida novembri lõpus esineb harva, ja külm õhk Soomes. Kuid mida ei tulnud, oli ekśtreemne ilm. Isegi tuul ei tõusnud tormiseks, vaid pigem jäi mõõdukalt tugevaks. Sellist temperatuurilangust ei saa kutsuda teisiti kui sujuvaks ja nii me ei saa veel teha järeldusi, et tuleks pakaseline talv.

Jõuludeks must maa?
Viimane tsitaat, mida kuu aja tagusest ilmaennustusest välja toon, oli selline: „Kui novembri lõpus tuleb Eesti Ilmateenistuse pakutud temperatuurilangus, siis peame jälgima, kas tegemist on järsu ja püsiva langusega või hakkab näiteks detsembris uuesti soojenema. Teisel juhul ei ole pakaselist talve oodata.“
Sellest juba kirjutasime, et langus ei olnud järsk, aga selle püsivus selgub lähinädalatel. Kui enne jõulupühi läheb sulale, on see üsna kindel märk, et pakaselist talve ei tule. Võib veel tulla natuke keskmisest külmem, aga mitte enamat.
Kahel külmal talvel, mida juba mainisime (1978/79 ja 1986/87), oli jõulude ajal juba 15-20 kraadi külma. Kui sinnamaani miinuskraadid kestavad ja isegi süvenevad, võime kindlalt rääkida püsivast külmast. Isegi kõige karmimatel talvedel on vahel olnud lühikesed sula­perioodid, aga see veel ei tähenda, et külm poleks püsiv. Katkestus peab olema märksa pikem.
Jõuluaeg on selles mõttes väga hea indikaator, et mõnikord pole oluline isegi absoluutne temperatuur, vaid just fakt, mida termomeetri näit sel ajal teeb – liigub üles või alla. Soojenemine jõulude ajal, isegi selline, mis muudab 15 miinuskraadi 2-3 miinuskraadiks, on ikkagi märk pehmemast talvest.

Järgmisest nädalast sajab lund
Praegust ilmamustrit vaadates aga just nii tundubki, et kuskil 15. detsembri paiku (pluss/miinus 3-4 päeva) hakkab soojenema. Edelatuuled ei ole veel oma viimast sõna öelnud. Kuna neid suvel ja sügise esimesel poolel palju ei olnud, peaks need eeloleva talve mingil perioodil valitsema.
Lumi tuleb detsembris kindlasti maha ja järk-järgult muutub suusatamiskõlblikuks. Ent ikkagi arvan, et üle 50% tõenäosust on mustadeks jõuludeks või siis sellisteks jõuludeks, kus eelneva aja lumelaigud püsivad, aga päris valgeks neid pühi nimetatada ei saa.
Sademete hulk hakkab detsembri keskel suurenema ja algul tuleb kõik maha lumena. See ongi põhjus, miks võivad jõulud veel tulla poolvalged, kuid sadu on selleks ajaks ilmselt muutunud juba lörtsiks. Nii et praegu ma näen detsembris kolme perioodi: 1) kuiv ja kuni 5-kraadise külmaga; 2) lumine ja kuni 10-kraadise külmaga, 3) nullilähedane, aga ikka sajune ilm.
Praegu pole välistatud, et jaanuar tuleb isegi soojem kui detsember, kuid ma jätan selle prognoosi esialgu enda teada ega hakka päris üksikasjalikult jaanuari-veebruari võimalikku ilma kirjeldama. Järgmises loos avame laeka juba täiega ja siis ennustame talve lõpuni.



Vaadatud 878 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Lõpp talvele

Aeg on neegrid metsadesse saata käbisid korjama.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi