Ilm: Märts tuleb sama­sugune kui veebruar

05.03.2023 23:15
Piusa Juss Illustreeriv foto
Kommentaarid
4
Foto:

Pealkirjas öeldut võib mõista kahtmoodi. Esiteks, kui veebruar osutus normist mõne kraadi võrra soojemaks, peaks ka märts tulema üle keskmise. Aga tegelikult pidasin silmas, et tänavu tuleb märtsi keskmine temperatuur peaaegu sama, mis oli veebruaris.

Kuid tähendus ei ole sama. Kui keskmine on näiteks -1, siis veebruari jaoks on see number normist soojem, aga märtsi jaoks külmem. Mida öelda tahan, on see, et kui kõik ootavad, et märtsis läheks juba soojemaks, siis tegelikult seda ei juhtu.

Talve keskosa pehme
Kuid enne räägime siiski talvest, mis ei ole veel lõppenud. Kuigi olen algusest peale ennustanud küllaltki sularohket talve, olen püüdnud siia-sinna paika panna erinevaid külmaperioode. Aga ega neid nii väga olnudki. Võiks öelda, et 10. jaanuarist 20. veebruarini oli ilm ikka väga pehme. Tallinnast leiame sel perioodil ainult neli ööpäeva, mil kordagi temperatuur nullist üle ei tõusnud. Oli küll lisaks selliseid päevi, kus miinuskraadid domineerisid, aga mingil hetkel ikka sula esines.
Nagu olen varemgi öelnud, on täppisennustust raske teha. Kadunud Kuuse-Taat oli ikka selline tore ennustaja, kellele meeldis öelda (näiteks), et 12. juunil läheb soojaks. Või pakkuda vihmaperioodi algust päeva täpsusega. Mina seda ei üritagi, ent mingeid perioode jämedalt paika panna ikka proovin, kuid tänavu pole õnnestunud. Nii ei tulnud ka veebruari keskel oodatud külma, aga tuli kolmandal dekaadil. Kuid pakaseks või mingiks tähelepanuväärseks külmaperioodiks seda nimetada ei saa.
Ent pean olema rahul, et erinevalt paljudest teistest Maalehe ennustajatest pidasin talve ikkagi soojapoolseks. Samas oli juba varakult selge, et talv tuleb pikk. Mainisin eelmises ilmaloos Arvo Saidlat, kelle ennustust ei osatud õigesti tähele panna – millegipärast jäi sealt kõlama mõte, et talv tuleb pakaseline. Tegelikult pidas ta ühtlaselt paksu seapõrna juures silmas seda, mida nüüd ka pealkirjas ütlesin – talv on pikk ja algusest lõpuni sarnase temperatuuriga, aga see tähendab, et südatalvel jääb külmast puudu, kuid detsembris ja märtsis on seda keskmisega võrreldes palju.

Mis on veebruaris soe, võib märtsis olla külm
Olen alati rõhutanud: võrdlema peab keskmisega. Mis on maikuus soe, võib juulis olla külm, aga mingil põhjusel paljud inimesed ei taha niisugust asja tunnistada. Sama on ka nüüd: märtsis jätkub ilm nullilähedasena ja tuleb ka miinuskraade, aga enam ei ole see normist soojem, vaid juba külmem.
Tegelikult pelgan pisut, et pealkiri on seekord isegi optimistlik. Märts tõesti ei tule soojem kui veebruar, aga pole välistatud, et võib tulla hoopis külmem. Ja kui märts jääb keskmiselt miinuspoolele, mille tõenäosus on väga suur, ei ole talv veel läbi. Kui arvestame, et poole novembri pealt hakkas talv pihta ja lõpeb kuskil veidi pärast kevadist pööripäeva, saame tänu pikkusele päris keskmise talve – mis siis, et jaanuaris ja veebruaris olid nadid suusailmad.
Märtsi esimene nädal on veel poolik ja suurt külma ei tule, aga teisest nädalast (6. märts) hakkab pihta. Ja nüüd tulebki mängu võrdlus keskmisega. Kui me ei saa kuidagi öelda, et need üksikud pakaselised hommikud või ka natuke päevaseid külmakraade veebruaris olid külmaperioodid, saame sama öelda, kui näiteks märtsis püsib temperatuur pikalt -5 lähistel. Veebruaris see ei ole külm, aga märtsis on. Ja kui see kõik kestab järgmisest nädalast kuni kevadise pööripäevani (20. märts), on see isegi väga külm.

Päikeseline, aga külm
Võib-olla ei olnud talv nii tsüklonaalne nagu ma eeldasin, aga need ennustatud edela- ja läänetuuled saime siiski kätte. Üllatav oli võib olla see, et jaanuar oli tuule mõttes veebruarist rahulikum – tavaliselt on vastupidi. Aga põhjatuult palju ei puhunud ja millal see siis veel ei tuleks, kui mitte märtsis. Aga kuna tsüklonid ikka siin kuskil tiirlevad, jääb tuul tugevaks. Päikest võib külmaperioodil piisavalt paista, aga see ei aita temperatuuri üle nulli tõsta.
Ka sellest olen varem rääkinud, et Eesti inimesed kipuvad päikese mõju ülehindama. Türgis on nii, et kui päike paistma hakkab, on kohe soe, aga meil sõltub soojus rohkem õhumassist ja tuultest. Need on suurema kaaluga kui päike – mis siis, et pööripäeval jõuame juba poole kõrguseni suvise ja talvise päikese nurga vahel.
Ühesõnaga, 6.-20. märtsini tuleb selline periood, mis talve alguses oli, aga jaanuaris-veebruaris enam polnud – hoiab paar nädalat järjest külmakraade. Ega need miinused päris karmiks lähe, aga päeval jäävad -2 ja -6 vahele, öösel pisut alla kümne. Üldiselt on märtsis külmaga ilm pigem kuiv, aga ma ei välistaks ka üht-kaht tugevat tuisupäeva.
Otsustavaks, kas märts tuleb sama külm või külmem kui veebruar, saab kolmas dekaad. Pärast pööripäeva saavad miinuskraadid vähemalt päeval otsa, aga keskmine temperatuur jõuab -1ni vaid siis, kui kuu lõpus ka 10-kraadist sooja pisut näitab.
Kogu kevadet on praegu veel vara ennustada, kuid ka aprilli suhtes ei ole mul erilist optimismi. Üht soojaperioodi umbes 15 kraadiga võib ennustada, aga muul ajal on alla 10 kraadi. Nojah, loodame siiski, et kuu aja pärast olen optimistlikum...

Vaadatud 659 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kliima Soojeneb

Võrreldes hommikuga on kliima tunduvalt soojenenud.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi