Ilm: Talvest pole hõngugi veel paar nädalat

05.01.2020 18:15
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
1
Foto:

Võib-olla sobiks peal­kirja hoopis vängem h-tähega sõna, aga ­olgem seekord ilma ­vastu viisakad.

Kui talv kuidagi saabuda ei taha, siis minule see suurt pahameelt ei valmista, palju rohkem teeks meelehärmi, kui sarnasel viisil ei jõuaks kohale suvi.
Kuu aega tagasi pidin ennustama, kas jõulud tulevad valged või mustad ja pakkusin ehk pisut ebamääraselt, et külma saame jõuluajal küll, aga lund ei jõua kuigi palju maha sadada. Meil on siin kümnendi eelnevates detsembrites olnud nii, et jõululaupäeval sajab lund, aga ei jõua veel kogu maad valgeks katta. Või on siis sula, aga varasem lumi ikkagi alles. Või siis nii, et Lõuna- ja Ida-Eestis on jõuludeks lumi maas, aga mujal mitte. Neil juhtudel tuleks vastata küsimusele, kas olid valged või mustad jõulud: nii ja naa.

Kurjakuulutav ennustus osutus valeks
Käesoleval talvel ei saa paraku mingit „nii“ ega „naa“ välja käia, maa on must, mis must. Või on õigem öelda, et olid rohelised jõulud. Nii minu kui ka Eesti Ilmateenistuse ennustus detsembri lõpu kergest külmast läksid vastu taevast, aga palju rohkem eksisid Võrumaa ilmatark Enno Kalde ja ka Venemaa veebikülg Gismeteo, kes aasta lõpuks räiget pakast ennustasid.
Venelased ehmatasid ära ka Eesti meedia, kes jõudis juba suure külma kartuses ahastada, aga mõni päev hiljem oli Gismeteo kurjakuulutavat ennustust kardinaalselt muutnud. Eks nii nende pikaajaliste ennustustega ongi, et esiteks on nad paljudel ilmastiku veebikülgedel erinevad ja teiseks ühel ja samal veebiküljel erinevatel päevadel ka erinevad. Sest tegelikult ei suudeta kuu aega ette ennustada – kui, siis ainult üldisemas plaanis.

Soojale detsembrile võib järgneda ka käre pakane, aga tänavu mitte
Pärast niisugust detsembrit tekib paljudel küsimus, kas tänavu talve üldse näeme. Paraku on see arvamus veel ennatlik. Täpselt sama on ka suvel – kui jaanipäevaks sooja ei tule, siis arvatakse, et suvi jääbki tulemata. Aga nii jaanipäev kui ka aastavahetus tähistavad ainult ühe neljandiku vastavalt suve ja talve möödumist. Meil on veel aega küll, et saada kõva pakast.
Kui vaadata tagasi novembrile/ detsembrile, siis viimati tuleb meelde 2011. aasta lõpp, kui kaks viimast kuud olid ka erakordselt soojad. Tollal läks jaanuaris järk-järgult külmemaks, kuni see tipnes ekstreemse pakasega veebruari esimesel viispäevakul. Et on midagi sellist ka nüüd oodata?
Paralleele 2011. ja 2019. aastaga ei saa siiski tõmmata. Eriti oli neil aastatel südasuvi erinev – kaheksa ja pool aastat tagasi väga soe, tänavu valdavalt jahe. Sügis oli sarnasem, aga 2011. aasta lõpp tänavusega võrreldes märgatavalt tuulisem ja kui tollal saabus õhk ainult edelast, siis tänavu on ilm selles osas pisut vaheldunud, aga temperatuuri muutnud pole. Nagu kuu aega tagasi kirjutasin, kaasneb sooja detsembriga alati tuul ja seda oli ka tänavu, kuid kindlasti mitte nii tugev kui kaheksa aastat varem. Niisiis jääb see võrdlus ära ja pakun, et mingit taolist pakast nagu 2012. aasta veebruari alguse -25 kuni -35 tänavu ei tule.



Ükskord tuleb talv niikuinii!
Teine võimalus on selles, et talv jääbki tulemata. Kas on varem nii olnud, et jaanuaris ja veebruaris külma üldse polnudki? On, aastad 1975, 1989 ja 1990 (seega isegi kaks järjest) sellisele kirjeldusele vastavad, kuigi üksikuid miinuskraadidega päevi ikka esines. Aga neid üksikuid on juba olnud ka tänavusel talvel. Tõsi, meie kõige soojema jaanuari/ veebruariga aastal (1990) eelnes korralik külmaperiood detsembri keskel, aga seda tänavu polnud.
Seepärast ütlen klassikuid tsiteerides: ükskord tuleb talv niikuinii! Kuid alates selle loo ilmumisest veel umbes kaks nädalat peame sulailma taluma ehk siis vähemalt jaanuari keskpaigani. Meenutan, et eelmisel kümnendil oli ka üks talv (kahjuks ei mäleta, milline aasta) selline, et enne 20. jaanuari õieti külma polnud. Aga pärast tuli veel ligi kaks kuud miinuskraade ja kõige külmemad ilmad olid hoopis 5.-15. märts.
Tõsi, olen juba ka varem pakkunud, et tänavu talvel piisab pakasepäevade (-15 ja külmem) lugemiseks ühe käe sõrmedest. Võib-olla ei tule neid üldse, aga selline kergem külmalaine ja lumikate jaanuari lõpus ikkagi tekib, nii vähemalt usun. Jaanuari kolmas dekaad on juba enam vähem normile vastav ja veebruari algus ka, aga paksu ja koheva suusalume tekkeks sademeid ei piisa. Mis saab edasi, sellest kirjutaks pigem järgmises loos.
Neile, kes armastavad sooja talve ja pakast üldse ei taha, pakub kindlasti lootust Euroopa ennustuskaart, kus Venemaa on kuni Siberini punast värvi. See ei tähenda, et Uurali mägedes oleks sula, aga punane värv tähendab normist kõrgemat temperatuuri. Ehk siis Moskva taga pole mitte 15, vaid 5 kraadi külma ja Siberis 30 asemel 15. Kui see ennustus tõele vastab, siis ida poolt sel talvel meile külma kohale ei jõua, sest Venemaal valitsevad peamiselt lõunavoolud.
Miks siis ikkagi korralik talv peaks veel tulema? Sest on üks ilmakaar veel, mis külma toob – loomulikult põhi. Ent sealt ei tule krõbedat pakast, vaid pigem tuisune ilm, mis põhjustab vahel 10-15 külmakraadi. Kuid jaanuaris usutavasti 7-8 külmakraadist rohkem ei tule.

Vaadatud 559 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
elgiljotino

Selle ennustamisega on nii, et meie soolapuhujad vaatavad lakke ja pakuvad lambist, gismeteos ja mujal töötavad arvutid, mis töötlevad hunnikute viisi infot ja prognoosivad selle põhjal. Seega ei saa ühte patta panna meie võsaennustajaid ja arvutiennustusi. Pikas perspektiivis panevad ämbrisse kõik, lähipäevade ilma võib natukene realistlikumalt prognoosida.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi