Inglismaal lumetormi käes vangis olev naine: "Kahel korral murdusin, kui lennud tühistati!"
Euroopa lumetormid on sassi löönud paljude inimeste elud. Koju või tööle kiirustamise asemel tuleb veeta ööpäevi lennu-jaamades.
Üks neist, kes Londonisse lumevangi jäi, on ka eestlanna Reelika, kes jagab oma kurbi ja väsinud muljeid.
Reelika, miks te Inglismaale nädalavahetuseks läksite?
Sünnipäeva tähistama. Läksime nädalavahetuseks Inglismaale, kuna polnud seal varem käinud ja suurelt jaolt reisin ka sünnipäeva puhul. Lendasime Lätist 9. detsembri hommikul ja tagasi pidime tulema 10. detsembri hommikul.
Lugesin, et pidevalt tühistatakse lende ja teil pole lootustki enne neljapäeva (14.dets) koju saada. Mis seal täpselt toimib.
Kui 10. detsembril ootasime lendu, siis saime peale turvakontrolli teada, et lend väljub 7. 55 asemel 8.40. Kui kell sinnamaani jõudis, ei teadnud me veel ikka, millisest väravast lennuki peale saame. Käisime mitu korda küsimas, et millal tuleb info meile, aga ei osatud vastata ja siis mingi kelle 9-10.00 kadus vool ära. Kui tagasi tuli, tuli teade, et kõik lennud on tühistatud.
Loomulikult sattusime paanikasse, et mis mõttes ja millal siis koju saab. Läksin asja uurima. Välja meid enne kella 11.00 ei lastud ning wizzairi töötajad pidid tulema meid teist teed pidi välja saatma. Kokkuvõttes olime 5-6 tundi väljas. Inimesed olid nii närvis, et tegid isegi keelualal suitsu.
Meile teatati, et peame ise uuesti piletid muretsema. Ühe lätlase abiga saime seda teha, sest tal oli vajalik number olemas. Saime uue lennu 11. detsembriks (minu sünnipäev!) Leetu ja mõtlesime, et küll bussiga ikka Riiga saame, kus meie auto meid ootab.
11.12 teatati ka Leedu lennu tühistamisest. Seekord sain sellega ise hakkama ja küsisin, et kas peame nüüd kolm ööd lennujaama põrandal veetma, kuna esimene vaba lend väljub 14. detsembril. Sellepeale vastati, et võime ükskõik millise hotelli valida ja hiljem makstakse hotellipileti raha tagasi. Tegimegi seda.
Milliseid probleeme selline olukord teile kaasa toob?
Minu sõber sai läbi telefoni täna oma tööasjad korda aetud. Mina helistasin oma töö juurde, kus ma olen alles nädalajagu päevi töötanud ja teatasin, mis olukorras olen. Olin väga mures, kartes kaotada töökohta. Aga õnneks kõik laabus.
Kõige rohkem olen mures oma laste pärast ja tunnen nendest meeletult puudust, kuigi teeme videokõnesid.
Lastega oli nii kokku lepitud, et tulevad maalt, minu ema juurest, koju 10. detsembril, nagu minagi pidin tulema, aga kahjuks sain lennu tühistamisest hilja teada, lapsed olid juba tagasi Pärnus ja veetsid öö üksi kodus ja ootasid emmet koju 11. detsembril. Kui 11. detsembril selgus, et lend jälle tühistati, andsin sellest kohe teada lastele ja oma emale, õnneks sõitis õde oma elukaaslastega mu lastele järele ja viis nad maale tagasi. Videokõnes teatas 11aastane, et ta on veel haigestunud ka.
Tean, et veetsite pikki tunde Londoni lennujaamas. Kas tänaseks olete saanud endale hotellikoha ja olete välja puhanud?
Lennujaamas olime alates 10.12 hommikust, kui enda broneeritud hotellist lahkusime. Peale tühistamist olime seal veel terve päeva ja otsisime võimalust ruttu minema saada, uurisime isegi teiste lennujaamade lende. Otsisime või malusi kas või teisest Londoni lennujaamast Eestisse või Soome saada, aga hinnad olid järsku nii kõrgeks läinud. Saimegi lätlase käest numbri, et broneerida ükskõik kuhu. Broneerisime 11.12 Leedu lennule ja mõtlesime, et küll selle ühe öö pingil saame üle elatud. Kuna lennujaam oli rahvast täis, poodides, WC-s olid telefoni laadimise järjekorrad pikad, tekkis mul idee minna kaks km eemale, kus asub hotell, kus Londonisse reisile minnes ühe öö ööbisime, sain selle puhvetis telefoni laadima panna.
Paari tunni pärast naasime lennujaama, rahvast oli küll vähem, aga kõik pingid ja seinaäärsed olid hõivatud. Rahvas nuttis. Lõpuks leidsime ühe nurgakese, kuhu magama heita.
Algul sai külje alla pandud jope, aga tund aega hiljem ajas väikse lapse nutt üles ja oli külm. Panime joped selga, mütsid pähe ja kindad kätte ning magasime palja põranda peal, padjaks reisikotid. Kella kolme paiku oli uni läinud ja läksime ka, nagu teised check in järjekorda ja siis teatati, et Vilniuse reis on tühistatud.
Helistasin samale numbrile ja esimene vaba lend on nüüd 14.12 õhtul. Oleme nüüd hotellis Stuart , mis asub Lutonis, sest lennujaama ligidal olevad hotellid on kõik hõivatud.
Mida ütleksite inimestele kes satuvad samasugusesse situatsiooni? Mis on järgmine samm? Kuidas ja kas talute seda meeletut segadust ja paanilist olukorda?
Inimesed, kes midagi ei tea, nagu meiegi ei teadnud, peaksid võimalikult paljude inimestega konsulteerima. Kuna mul on inglise keel suus, siis uurisin võimalikult paljude inimeste käest, et mida teha. Kui lend tühistatakse, siis tulekski kähku oma lennufirmaga ühendust võtta ja uus lend broneerida, sest see on tasuta.
Hetkel on koduigatsus, tahaks korralikult süüa ja välja puhata. Kõige selle jama juures on olnud aega meil süüa kaks korda päeva jooksul, sest nii palju asjaajamisi või liiga suured järjekorrad lennujaamas. Siiamaani on silme ees, kuidas emmed oma mõnekuuste lastega WCjärjekorras olid või üritasid last kohvri peal magama sättida, kuidas nii mõnedki paarid sõimasid ja nõudsid kähku kojusaamist.
Ma polnud veel näinud, kuidas meesterahvas nutab telefoni otsas, muretsedes, et tal pole kusagile minna. Kogu see vaatepilt oli õudne, ja isegi murdusin mõlemal korral, kui lennud tühistati.
Kas nüüd, sesoses selle intsidendiga kadus ka reisihimu? Või lihtsalt enam Inglismaale ei riski minna?
Loomulikult mitte, kuna see oli mu teine lennureis, tahan veel maailma avastada ja uusi riike näha. Lihtsalt enam ei reisi sellisel ajal kui ilm võib kõik rikkuda. Inglismaale ei lähe enam selle tõttu, et see riik ja London on nähtud.
Mida õppisite sellelt reisilt?
Enne tuleks ilmaoludega end kurssi viia ning rohkem raha ja vahetusriideid võiks ka kaasas olla.