Ja talve ei tulnudki...

09.02.2020 23:15
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Olin ikka optimist küll, kui uskusin, et jaanuari teises pooles algab talv.

Tavaliselt on ikka nii läinud, et sula ja muudkui sula, aga ühel hetkel siiski külmetab, sajab ka natuke lund ja ongi talv käes. Aga tänavu jääme suure tõenäosusega ilma talveta.
Tänavuse jaanuari keskmine temperatuur Eestis oli +3,1. Tagasivaade aasta esimese kuu kraadidele näitab, et miinuseid ei olnudki. Öösiti ja hommikuti üksikutel päevadel ikka oli, Ida-Eestis natuke rohkem kui mujal, aga päeva maksimumtemperatuur oli kogu aeg üle nulli. Sarnaseid jaanuare on meil olnud, aga päris sellist mitte.
Näiteks aastatel 1988-1990 oli meil kolm aastat järjest soe talv, aga kõigil kuudel ikka mingisugune lühike periood esines, kus lumi ka maha tuli ja veidi aega püsis. Ilmselt 1990 oli jaanuari ja veebruari summana meil viimase poole sajandi kõige soojem, aga ka tol talvel oli oma külmaperiood – nimelt sellele eelnenud 1989. aasta detsembri keskel oli ligi tosin päeva miinuskraade ja mõni päev paukus pakane koos tugeva tuisuga. Aga tänavu oli ka detsember algusest lõpuni soe ja kui nüüd veebruar tuleb ka samasugune, siis see on enneolematu.
Sademeid ja tuuli oli sellises jaanuaris muidugi palju, ehkki kõige suuremad vihmarekordid käid Skandinaavia poolsaarele, kus mõnel pool lausa 400 millimeetrit sadas. Tõsi, Skandinaavia mäestiku piirkonnas ongi talvine sademete hulk suurem kui meil. Siiski on natuke üllatav, et Eesti Ilmateenistus sai kokku ainult 55 millimeetrit. See on küll kogu Eesti keskmine ja mõnel pool sadas kindlasti rohkem, aga tundus, et pidi justkui olema vihmasem jaanuar.

Kõige külmem nädal läbi
Veebruari esimest täisnädalat oleme juba näinud, see oli vähemalt selle poolest teistsugune, et päike tuli mitmel päeval välja. Üldiselt peaks päikesepaisteline ilm tähendama korralikke miinuskraade, aga mitte sel talvel. Tänavu võib juhtuda kõike, aga kraadid miinusesse ei kuku. Mõni kraad külma siin paaril päeval ikka oli, aga juba eeloleval nädalavahetusel on jälle 5 kraadi sooja. Ja lõppu soojakraadidele pole näha. Ning ega me varsti enam tahagi külmenemist, sest kui talv õigel ajal ei tulnud, siis miks ta peaks meid veel märtsis kummitama?
Tõenäoliselt jääb lõppev nädal tänavuse talve külmimaks. Või oli isegi novembri lõpul üks natuke külmem nädal? Seda me enam ei mäletagi, sest ega tollal veel paksu lumikatet oodatud ja see väike külm möödus märkamatult. Praegune nädal võiks mõnel teistsugusel talvel tähendada leevendust pakasele, aga nüüd ütleme irooniaga, et näe, juba päris külmaks läks...
2018. aastal oli meil ka üsna soe talv kuni 20. veebruarini, siis algas kõva pakane, mis kestis peaaegu kolm nädalat. Miks ei võiks see nüüd tulla. Aga kaks talve tagasi oli jaanuarikuu keskmine temperatuur ikkagi -1,5. Kaks kraadi normist soojem, aga vähemalt andis märku, et külma võib veel tulla ja veebruari lõpus tuligi. Tänavu ei ole mingit märki, et võiks isegi 10 külmakraadini langeda. Ma ise arvasin juba novembris, et pakane jääb sel talvel tulemata, aga see ju ei tähendanud, et ei võiks olla 5-10 kraadi külma. Kuid nüüd enam ei usu. Põhimõtteliselt on kõik läbi. Parem on ehk see, et veebruar ei tule nii vesine kui jaanuar, aga mingit Tartu Maratoni või kogu Eesti suusamaratonide sarja me sel aastal ei näe.

Ootame külma aprillis
Kas aprill võib tulla keskmiselt külmem kui jaanuar? Üldiselt ei või, aga kui tänavune jaanuari keskmine temperatuur on jaanuaris +3,1 ja aprilli norm Eestis +4,6, siis piisab vaid poolteist kraadi keskmisest jahedamast aprillist, et ta võikski tulla napilt külmem. Kas nii just läheb, seda pigem ei usu, kuid on selline tunne, et juba märtsi lõpus võib meil alata selline tugevate öiste külmade periood ning päeval vaevu 5 soojakraadi.
Kaugele tagasi vaatama me ei peagi – nimelt oli 2017. aastal aprillikuu keskmine Eestis +3,0 ehk tänavusest jaanuarist kümnendiku võrra jahedam. Tookord oli teise dekaadi keskmine isegi napilt külmem kui +1. Kuid isegi sellises aprillis oli meil umbes nädala jagu +10 kraadist soojemaid päevi, mistõttu olen kindel, et ka tänavu me selles osas küll jaanuarile alla ei jää, aga öised miinused võivad keskmist alla tõmmata. Võrdluseks: tänavuse jaanuari maksimum oli näiteks Tallinnas „ainult“ +8. Aga aprilli esimesel poolel ei ole +8 sugugi liiga külm, pigem keskmisele lähedane.
Läänevoolud on nüüd kestnud üle kahe kuu ja lõppu veel ei tule. Kevad on aga Eestis selline aastaaeg, kus põhjatuuli esineb kõige sagedamalt. See tundub absurdne, et just soojeneval aastaajal on selline seaduspärasus, aga see on tingitud õhumasside kevadisest vahetumisest, mis tunduvalt vähendavad läänetuulte leviku võimalusi. Nii et vaatame, mis kahe kuu pärast saab – võib-olla mõnel ööl saame isegi -10 piiri kätte!?



Vaadatud 591 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi