Juhtkiri: Hea plaan tõukab vaesusesse
Kellele ei meeldiks elada soojas korteris? Ja veel nii, et küttearved rahakotti päris tühjaks ei teeks.
Euroopa Liidu ülivõimas plaan eluasemete renoveerimiseks just seda taotlebki. Lisaks muidugi ka seda, et loendamatud soojapidavaks muudetud korterid nõuavad vähem energiat. Lisaboonusena saavad ehitajad ja remonditegijad kõvasti tööd ning kohalik majandus elab sedajagu paremini.
Aga nüüd tuleme uhke plaani juurest tegelikkusesse. Näiteks ühe kortermaja ühistu koosolekule. Pooled maksavad arveid ja remondifondi, pooled suurendavad oma võlakoormat. Majas aimub nii endisaegset ilu kui ka vabaduseaastatel tekkinud viletsust. Ühistul on õigus kortereid võõrandada. Aga naabri vaestemajja - või kuhu õigupoolest? - saatmine ei tundu inimlik.
Seni on inimlikkus võitnud. Hõreda seina ja eluohtliku rõdu hinnaga. Viimasele lihtsalt ei astuta.
Kui aga nüüd sundrenoveerimisega kaasa ei tulda, on meie riigil sanktsiooniplaan valmis enne toetusmeetmeid - kinnisvaraga ei tohi enam tehinguid teha.
Vastutus kõrge ja kauge rohepoliitika eest on leidnud vastutavad õlad - tädi Leeni ja onu Juhan ühistu juhatusest on ju enne ka keerulisi muresid ära lahendanud…
Enne toetusplaani jõudsid aga kõrged riigiametnikud oma palka tõsta. Küllap on neil ka soe tuba ja naabri vaestemajja saatmise üle hääletama ei pea.
Selline renoveerimine toob välja muudki probleemid. Tihti ongi elamut juba mingil määral renoveeritud ja tehtud juurdeehituski, mis aga ei vasta omavalitsuselt, naabritelt ja kaasomanikelt projektile antud nõusolekule ja väljastatud ehitusloale. Ehitati hoopis midagi muud, näiteks ühiskasutuses olnud pööning muudeti eluruumiks. Puuduvad normdokumendid, näiteks kaetud tööde aktid. Selleks, et neid koostada, tuleb tellida ehitise audit, selle eest tasuda, ja seinad-laed lahti kiskuda. Sellise ehitise korral mõistagi ei kaasatud ka nõuetekohast omanikujärelevalvet. Omanik võib omanikujärelevalvet teostada vaid üksikelamus ( ühepereelamus) juhul, kui seda oskab. Kaasomandi või korterelamu korral peab selleks palkama pädeva juriidilise või füüsilise isiku. Omavalitsus, kes väljastab ka kasutusloa, teostab ehitusjärelevalvet. Pööningu ümberehitamiseks ei piisa üldkoosoleku otsusest, vaid peab olema konsensuslik kokkulepe. Muudel juhtudel, ka kaasomandi korral, saab enamuse otsuse vaidlustada ikkagi ka kohtus.