Juhtkiri: Kas julmaks sünnitakse või saadakse?

12.07.2020 23:10
Ketlin Rauk
Kommentaarid
2
Foto:

Lugesin hiljuti vastikut lugu, mis jääb ilmselt pikemaks ajaks kummitama.

Nimelt oli keegi koeraga jalutaja pealt näinud, kuidas üks vara­teismeline poiss trampis meelega surnuks väikese abitu kajakapoja ning takkatipuks rebis linnulapsel isegi tiivad küljest. Kahjuks ei jõudnud pealtnägija õigel hetkel sekkuma ning ka ei märganud, kus see väike mõrtsukas elab. Too oli nimelt selle inimese koera märgates minema jooksnud. Seega jäi ta arvatavasti ilma igasuguse karistuseta ning suure tõenäosusega üritab midagi sellesarnast millalgi uuesti.
Esialgu on ohvriteks kaitsetud loomad, hiljem... Paljud uuringud on tõestanud, et kurjategijad alustavad just niimoodi – lapsepõlves, olles julmad loomade vastu. Kes ikka loomale meelega haiget teeb, teda koguni piinab või tapab, see teeb seda varem või hiljem ka inimesele.
Tekib ainult küsimus, kust säärane julmus küll laste sisse tuleb? Kas see on kaasa sündinud, ongi keegi juba loomu poolest halb ja sadistlik, tulevane pätt või mõrvar? Või on siin ikkagi mingid kasvatuslikud tegurid mängus, raske lapsepõlv ja nii edasi? Samas tean inimesi, kellel on tõesti olnud raske lapsepõlv, kuid kellest endast on saanud tublid ja korralikud kodanikud. On ka kurjategijaid, kes pärinevad pealtnäha täiesti korralikest perekondadest. Väga kole mõelda, et sellised väikesed ja suured koletised me ümber elavad ja kaitsetute kallal julmi tegusid teevad. Hea, kui on inimesi, kes silmi lahti hoiavad ja julgevad sellistele vastu astuda.



Vaadatud 384 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Ajaloolane

Väga huvitav küsimus.Mõnele on gulag julm, mõnele za hleb. Noorte kohta, kes julmistunud, leitakse süüdlane kodust, koolist, puhkehetkest, mobiiltelefoni või fantoomi näol. Natuke aega tagasi võis Makarenko Pedagoogilist poeemi meenutada, nüüd koolitatud kultuuritöötajad arvavad... mida?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi