Juhtkiri: Liiga julgeks ei maksa ka muutuda

17.05.2020 21:10
Ketlin Rauk
Kommentaarid
0
Foto:

Eriolukord on läbi saamas. Koroonaviirusesse nakatanute arv on vähenenud ja tundub, et võime kergendatult hingata.

Lõpuks ometi saab jälle pisut vabamalt liikuda, minna lastega mänguväljakule ja ise kaubanduskeskusesse, kui sealt midagi tarvis peaks olema. Isegi mõnes kohvikus on juba võimalik istuda, kui kodusolemisest vaheldust tarvis. Milline rõõm! Meelde tuleb laulusalm: "Lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind."
Aga kas kõik ikka on nii lilleline, et võimegi nüüd käituda nii muretult nagu varem? Nagu poleks vahepealset kriisi olnudki? Praegu linnas ringi käies jääb mulje, et inimesed ongi kõik juba unustanud. Mänguväljakutel kogunevad rõõmsad lapsevanemad, laste seas käib lausa trügimine, kes saab esimesena liumäest alla lasta, ronida või trossiga sõita. Pargis jalutab vastu kuuest-seitsmest noorest koosnev kamp. Kaupluse ees seisab trobikond vanaprouasid mõnusas jutuhoos. Välikohvikud ja toidukauplused on rahvast täis. Ajakirjanduses kohtame aina pahaseid üleskutseid: "Aeg on riik avada!"
Teeb murelikuks, kas see kiirustamine ja piirangutele vilistamine ning suure hurraaga kõige avamine siiski kahju ei tee. Oleks ikka kurb küll, kui juba mõne nädala või kuu pärast hakkaksime kogu karantiiniga jälle otsast peale. Praegu oleks üsna asjakohane meenutada ütlust "tark ei torma".



Vaadatud 427 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi