Juhtkiri: Suurtes annustes headust ja kurjust

Äsja puhkenud sõja valguses oleme tunnistajaks inimloomuse kõige äärmuslikumatele külgedele. Ühest küljest näeme õudusega, kui kohutavateks tegudeks ollakse valmis - tulistatakse rahulikke tsiviilisikuid, koguni väikesi lapsi, pommitatakse maju, haiglaid, lasteaedu.

Alles äsja oli uudistes lugu ja pildid perekonnast, kus tulistati põgeneda püüdnud perekonda - ema ja kaks last said surma, isa viidi raskete vigastustega haiglasse. Pildilt olid näha perel kaasas olnud kohvrid ja puur, milles peitunud väikene koer pääses vigastusteta. Kas see pole puhas kurjus, kui keegi lihtsalt laseb maha ema ja kaks last?
Teisalt on südantsoojendav näha, et Ukrainale annetatakse hiiglaslikes kogustes asju, paljud teevad rahalisi annetusi, ettevõttedki aitavad oma kaupa hädalistele annetades. Saadetakse rõivaid, hügieenitarbeid, tekke, lastele mänguasju, lemmikloomadele vajalikku ja kõike muud mõeldavat. Appi tulevad ka need asutused, kes otseselt midagi ei tooda ega müü. Näiteks võimaldab Tallinna Keskraamatukogu sõjapõgenikele tasuta raamatukoguteenuseid kasutada - teha koopiaid, printida, skaneerida, kasutada arvutit. Igaüks paneb õla alla, nii kuidas vähegi saab ja oskab. See kõik tekitab sooja ühtekuuluvustunnet ja paneb mõistma, et enamik inimesi on helded ja abivalmid ning varmad hädasolijaid aitama. Loodame südamest, et olukord Ukraina jaoks peagi paraneb ja see kohutav sõda lõpule jõuab.