Tutvumisäpist leitud kaunitar kukkus kohe mehe õllesid ära keelama!

Martin oli juba mitu aastat lahutatud ning ekskaasaga ja põhikoolis käiva lapsega olid tal head suhted. Tema naisel oli uus elukaaslane, aga Martin ei otsinud kedagi oma ellu, mõeldes, et küll keegi meeldiv inimene peagi juhtub eluteele.

Aga aastad läksid ja Martini ellu juhtus ainult väga lühiajalisi suhteid. Tal ei tekkinud tahtmist nende naistega uuesti kokku saada ja küllap ei tekkinud seda soovi ka naistel, kuna nad enam ei helistanud ega kirjutanud.
Ühe kunagise partneriga kohtus ta tänaval päris sageli ja nad ajasid niisama juttu, aga edasist intiimsemat suhtlemist kõneks ei võtnud.

Keegi võiks hingele olla
Aga keegi võiks ikka hingele lähedal ka olla, mõtles Martin. Esimest korda elus hakkas ta naist otsima tutvumisäpist. Ta avastas, et valik on tohutu. Aga mida üks inimese lühitutvustus ütleb? Martin pani tähele, et naistel olid meestele päris kõrged nõudmised. Ta imestas ka seda, kui paljud otsivad püsisuhet. Ta oli mõelnud, et püsisuhe saab tekkida tunnetuse alusel, et seda ei saa internetis planeerida.
Martin otsustas, et kõigepealt vaatab naise huvisid ja siis välimust ehk andmeid pikkuse ja kaalu kohta. Tema abikaasa oli sale ja sportlik ja ta tahtis leida kehalt samasugust. Ta kirjutas paarile naisele ja nad vahetasid kirju, aga naised olid väga vaoshoitud ja sõnaahtrad. Martin mõtles, et ta teeb ilmselt midagi valesti, et ei leia võtit nende juurde, aga ei osanud arvata, mida ta valesti teeb.

Lausa modell ju!
Siis valis ta uue, kena pildiga naise, kes elas teises Eesti otsas, aga otsis uut algust. Oli temast mõne aasta noorem ja viis sentimeetrit lühem. No lausa modell, mõtles Martin.
Martin kirjutas talle pikalt ja ausalt, kuidas ta lahku läks ja kuidas on olnud lühiajalisi suhteid, aga tahaks leida midagi hingele. Naine kirjutas, et tema õige nimi on Riina ja et ta läks paar aastat tagasi lahku ja ühtegi suhet pole pärast seda olnud. Ja et ta elab koos tütrega.
Nad kirjutasid nädal aega. Martinile meeldis, et naine oli intelligentne ja tundis siirast huvi tema mõtete vastu. Seejärel vahetasid nad veel fotosid. Nii kena naine, mõtles Martin musta poisipeaga neiuliku naise fotot saades. Naine kirjutas, et Martini naeratus on armas. Martin tundis, et ihu muutub imelikuks, hakkab armuma.
Koos hakati kohtumist planeerima. Martin lubas naisele külla sõita.

Väga ootamatu kiri
Ühel hommikul kirjutas naine: „Sa ei vastanud mulle eile..."
Martin kirjutas, et sõbral oli sünnipäev ja nad käisid pubis.
„Kas sa jõid alkoholi?" küsis naine.
„Jah, ikka," vastas Martin.
„Vihkan joomist!" kirjutas naine kohe vastu.
Martin lausa ehmatas. Kas ta peab end argiõhtu kolme õlle pärast joodikuna tundma?
Ta üritas selgitada, et joomisel ja joomisel on vahe ja et ta ei saa üldse aru, mis selles nii kohutavalt halba on, kui ta sõpradega pubis õlut või mõnel peol veini joob.
„Juba alkoholi lõhn ajab mul südame pahaks ja ma ei saa sellisele mehele lähedale minna," lajatas naine.
Martin küsis naiivselt, kas see on niisugune tervisehäda, et alkoholi lõhn ajab südame pahaks.
Naine kirjutas, et kogu kooliaja nägi ta isa joomist. Pärast keskkooli ta abiellus korraliku mehega, kes hakkas aga aina rohkem alkoholi tarvitama ja lõpuks oli igal õhtul kerges vines.
Oh issand, mõtles Martin, ja nüüd oleme mina ja mu õllekesed selles süüdi.

Kas hakata karsklaseks?
Mida teha? Riina on nii kena ja armas naine. Martin mõtles temast nii palju. Kas ta peab tema pärast absoluutseks karsklaseks hakkama? Maees kaalus erinevaid variante. Ta elab koos selle armsa naisega, kes patoloogiliselt vihkab alkoholi. Hea küll, ta hakkab täiskarsklaseks, aga tema sõbrad ja töökaaslased ju ei hakka. Tähendab, ära jäävad külaskäigud, sünnipäevad, firmapeod. Vähemalt need, kuhu Riina ei taha "lõhnade" pärast minna.
Kuradile see seltsielu, alustan uut elu selle armsa naisega, mõtles ta korduvalt. Kui neid poleks lahutanud 200 kilomeetrit, oleks ta vahest naise juurde sõitnud ja ta oma embusse haaranud. Aga see vahemaa võimaldas asja kainelt edasi.
Mis saab paari aasta pärast, kui nad nagu kaks puurikalkunit kodus on istunud? Kas see vangistus painama ei hakka, kui sõbrad ja töökaaslased võõraks jäävad?
See ohver tundus ikka liig ja mõttetu. Suhe, mis algab nii vaenulike kirjadega, ei saa vist kauniks kujuneda, sisendas Martin endale. Ta tundis, et lihtsam on kohe Riinaga suhtlemine lõpetada, sest siis on vähem kahju. Ta kirjutas ilusa ja viisaka hüvastijätukirja. Riina isegi ei vastanud sellele.