Laevakruiisi nuhtlus – kõikjal seksivad vanurid!

Kruiisireis troopilistes ja subtroopilistes piirkondades on paljude unistus. Reaalsus on aga tsipake kortsulisem ja higisem. Iiveldama ei aja mitte laeva kõikumine, vaid silmade poolt pakutav materjal.

Pompoosselt suured, imekaunid kruiisilaevad, erksinised troopilised lained, palmidega paradiisisaared, kokteilid, hõrgutavad mereannid, laevaninas “Titanicu” moodi foto tegemine… Selliste unelmatega ostetakse omale tihti pakett troopilisele laevakruiisile. “See unistus puruneb kohe sadamas, enne laevale jõudmist,” räägib Enn (28). Enn töötas Saksamaal kõnekeskuses, mis pakkus teenust just ühele troopilistes vetes tegutsevale laevafirmale.

Alustuseks jääd alkost ilma
“Tegelesime tellimustega ja võtsime ka kaebusi vastu. Kaebuste vastuvõtmine käis meil rotatsiooni korras, sest närv lihtsalt ei pidanud vastu. USA vanurite esimene asi oli möliseda, et mis aktsendiga te räägite ja seega niikuinii mingit abi ei saa. Sellele järgnes ohkimine igasuguste pisiasjade üle. Kõige rohkem vingusid Saksamaa vanurid, kellel pidi kogu asi  sekundi pealt paigas olema. Aga ei olnud,” meenutab ta.
Sadamasse jõudes ootab laevale saabujaid ees järjekord otse kai peal. Ennu sõnul peavad kõik koos oma kimpsude-kompsude, karjuvate laste, haigete jalgade ja muude hädade kiuste kenasti ja pikalt sabas seisma. “Turvakontroll valgustab kõik läbi, nagu lennujaamas. Vedelikud on küll lubatud, aga mitte alkohol. Kogu kaasa võetud alkohol konfiskeeritakse, sest see on üks laevafirma tuluallikaid - ostad alko paketi sisse või lased oma krediitkaardil viliseda.”

Kajutist ruttu sööma
Pärast sabas seismist läheb mõnusamaks, ehk üldjuhul Kagu-Aasiast pärit teenindajad võtavad su kohvrid ja juhatavad kajutisse. “Kajutis muidugi avastatakse, et kodulehel imetletud fotod on tehtud erakordselt oskuslikult - kalasilm objektiiviga kusagilt nurgast. Oma silm pole kalasilm ja nii tundub kajut kuidagi eriliselt väike. Pole üldse oluliselt suurem meie Soome lahe laevade omadest,” paljastab mees.
Et esmamuljest tekkinud paha tuju kaotada, pakub laevafirma kiiresti toitlustust. “Kõik kutsutakse ruttu sööma, restoranid on valmis seatud, letid lookas. Veresuhkur tuleb külalistes ruttu üles saada. Erinevaid kõrge süsivesikute sisaldusega suupisteid hoitakse terve kruiisi perioodi ajal vägagi kättesaadavana. Veresuhkru üleval hoidmine on täiesti läbimõeldud ja hoolega ette valmistatud strateegia elluviimine.”

Ära vaata aknast sisse!
Rahvast on laevas peaaegu alati maksimaalselt, sest vabaks jäänud viimased kajutid müüakse dumping-hinnaga maha. Üldjuhul ei jäeta midagi tühjaks - see toodaks kahjumit. Tühja kajuti mööda ookeani vedamine on kallim kui sinna 70% allahindlusega istutatud tegelasega.
Kui kitsad kajutid, trügimine ja muud mured on söömise abil kenaks mõeldud, ootab ees veel üks väljakutse. “Jah, seksivad vanainimesed on üks laevakruiisi paratamatusest,” tunnistab Enn. “Suurem osa vanuritest ei ole küll mingid tähelepanu otsijad, aga kõrge veresuhkru, jookide ja Viagra tõttu muutuvad nad pehmelt öeldes hooletuks. Kõige sagedasemad “tempel-mällu” juhtumid toimuvad jalutustekkidel, kuhu paljud kajuti aknad avanevad. Vanurid lähevad oma tuppa, viskuvad voodisse ja ega ei viitsi kardinaid ette tõmmata!  Ei kulu palju aega kui näiteks mõni uudishimulik laps aknast sisse vaatab ja näost kaameks muutub.”

Nendest asjadest hoia laevas eemale!
Kruiisilaeval tasub teatud kohti kindlasti vältida. “Mullivannid, nii siseruumides kui tekkidel on põhimõtteliselt 24/7 vanureid täis. Ärge sinna üldse ronigegi. Te ei taha teada, millest koosneb see vesi, mis seal ringi käib. Te ei taha teada, miks paljudel mullide otsas istuvatel mammidel silmad pahupidi on. Minge mullivanni lähistelt üldse minema kui näete, et mõni vanapaar seal end kuidagi väga rõõmsalt tunneb,” hoiatab Enn.
Kolmas koht on laeva ööklubide istmed, kus vanurid arvavad endid kenasti “peidus” olevat. Ei ole peidus.
Vaatamata kaebustele seks-pensionäridega tõrelema ei kiputa. Spetsialist selgitab: “Seks hoiab tuju ja tervise hea. Vanureid sureb kruiisidel seetõttu vähem. Kui vanur keset ookeani sureb, siis pannakse ta jahedasse, mis on tavaliselt lihtsalt üks sahtel restorani külmikus. Võite isegi arvata, et palju neid laipu sinna steikide ja köögiviljade vahele ei mahu. Lisaks veel paberimäärimine, kindlustus ja muud jamad. Pigem möllaku!”