"Lahkusin Eestist, et Soomes raha teenida!"

Anneli Koppel on eestlanna, kes lahkus kodumaalt majandussurutise ­pärast ning elab nüüd peamiselt Põhja-Soomes Saamimaal.

Jagad ennast kahe kodu vahet, üks neist asub Eestis, Pärnumaal, Kabristes ja teine Saamimaal. Mis sundis sind elama ja töötama kodust tuhandete kilomeetrite kaugusel?
Läksin kümne aasta eest siit olude sunnil, aga ei luba ennast nimetada mugavuspagulaseks. Nagu seda korra meie üks riigitegelane on teinud. Nagu laulab Siiri Sisask „Mis maa see on“ ....
Eestis lihtsalt jäid palgad saamata ja maksud maksmata. Kohale jõudis majandussurutis. Ei saanud enam korralikult magada, kohtutäitur istus kukil ja lubas kodu arestida. Võlad kasvavad üle pea. Sundolukorras tuli midagi ette võtta. Kuna kasvatan ka kahte poega ja olen üksikema, siis tuli juba laste nimel kõvasti pingutada.
Nüüd on posid muidugi juba suured ja alustavad oma isiklikku elu tasapisi. Kanditeerisingi CV keskuse kaudu kuulutusele – vajati siivouspäälikkö ehk eesti keeli koristuspealikuks Lapimaale, Lapland hotellile.

Millega sa Soomes praegu tegeled?
Töötasin Lapland hotellis kaheksa aastat ja võin öelda, et töö seal polnud meelakkumine. Täna teen mitmekülgset tööd, olles hommikusöögikokk kui ka teenindaja Ylläs Humina hotellis juba teist aastat. Ja kuna vabanen töölt juba peale lõunat, siis käin ka Marketis jõulude, munadepühade ja suusapuhkuste ajal abiks. Siin hooajatöö, sügishooaeg ja talve hooaeg, Suusakuurort võtab vastu tuhandeid turiste päevas. Talvel käib kõva töö ja suvel on hingamise aeg. Ilma isikliku trantspordita on siin suvel võimatu liikuda, sest suvel laplane puhkab. Külad oleks nagu välja surnud. Kohalikud on sõitnud soojale maale puhkama.

Selle kõige juures jõuad sa ka õppida?
Otsustasin, et teen muutuse oma elus ja läksin õppima Monio Ammatiopistosse Lappia täiskasvanute koolitusele, luonnontuotealan ammattitutkinto ehk loodustoodete erialale. Koolitus kestab poolteist aastat. Õpime tegema ja leiutame uusi tooteid loodusmaterjalidest ning saame ka koolitajatena ise teha tööd . Õpetame inimesi tundma marju, seeni ja ürte. Meist saavad loodustoodete spetsialistid ja koolitajad.

Suviti võib sind Pärnumaa laatadel müümas näha, müüd ravimteesid. Kas ravimtaimede korjamine on su hobi või oled ravitaimede kasulikkusest kusagil õppinud?
Jah, käin vahel suviti Eestimaa laatadel müümas küll. Praegu on see veel hobi, aga varsti enam mitte, sest olen kirglik ravimteede korjaja ja olen seda meelt, et ravimtaimedega tervenemine on palju tõhusam kui tabletiravi. Teenin ka sellega suviti leiba, töö ja hobi üheskoos. Ravimtaimedega olen kokku puutunud juba lapsest saati, korjates neid koos emaga põldudelt ja metsadest, isaga ka merelt.

Kus tunned ennast kodusemalt? Kas Eestimaal või Saamimaal? Miks?
Jah, see on hea küsimus! Loomulikult kodus Eestimaal, mis on ka loomulik ühele eestlasele. Alati, kui olen sunnitud Lapimaale tagasi pöörduma, jääb mu hing Eestimaale.

Kas plaanid Lapimaale jääda või elad ning töötad seal olude sunnil?
Elan ja töötan siin olude sunnil ja süda ihkab ikka koju. Aga see ei ole praegu veel võimalik, pean siin veel vähemalt ühe hooaja tööd tegema. Mul on Eestis ju eakas ema, kellel on juba raske üksinda toime tulla ja oma kodutalu, mis vajab veel kõvasti remondimehe kätt. Pean siin teenima, ei saa veel tagasi pöörduda. Mullu suvel alustasime maja renoveerimisega, aga mu koduks on vana talumaja ja teha on veel palju.

Kas põhjamaa pikad talved on sulle sobilikud?
Lapimaa talved meeldivad mulle väga, need on lumised ja sopavabad. Talvekülma on 20-40 kraadi. Kohalikud räägivad et 51 kraadi on rekord olnud. Külmapühi siin ei peeta, lapsed käivad koolis ka kõige kõvema pakasega.
Meenub meie esimene aasta siin. Kui mu pojad siia jõudsid, olid nii õnnelikud, et nii külmad ilmad, et ei peagi koolis käima, aga said kohe pattumuse osaliseks. Siin on kuiv külm ja see ei tee liiga. Inimesed on üleni härmatisega kaetud, aga õnnelikud. Korralik riietus peab olema. Siin on polaaröö ja suvel on siin keskööpäike ehk siis ööta öö või kuidas keegi nimetab, polaarpäev. Räägitakse ka et kui pikalt siin oled siis tekitab polaaröö inimestes masendust. Mina sellest aru pole saanud, kuna töötan ööd ja päevad ega pane tähelegi, kas on öö või päev . Minule ei tekita Lapimaa talv mingeid raskusi. Ja veel millised võimalused aktiivseks vabaaja veetmiseks siin on! Kõrged ja lumised mäed, kus suusatada!

Väidetavalt valmistavad Lapi šamaanid kõige väekamaid trumme ning puhuvad neile hinge sisse. Kas oled tuttav ka kuulsate Lapi nõidadega- shamaanidega?
Šamaanide möllu siin on ja ja tehakse ka trumme ning puhutakse hing sisse. Enamus siiski pole õiged šamaanid, nad teevad sõud ja pakuvad turistidele meelelahutust. Aga tõelisi šamaane on ka, olen nendega põgusalt kokku puutunud. Siin korraldatakse šamaaniriitusi, kus käivad koos ka kõik selgeltnägijad ja šamaanid või nõiad, kuidas keegi neid nimetab. Nendega olen rohkem suhelnud ja nende eluga ennast kurssi viinud.

Miks ja kas on Lapimaal parem elada kui Eestis? Või on Eestis parem? Miks?
Ikka on parem elada seal, kus su juured on. Lapimaal elamiseks on väga heaks küljeks rahu ja vaikus. Ka inimesed on rahulikumad ja sõbralikumad. Aga kodus on alati parem. Kui see oleks võimalik, siis oleksingi ammu juba kodus tagasi, aga Eesti riigis on palgad nii väiksed ja hinnad praktilised samad või kallimad kui Lapimaal. Rahvas toob Soomest juba võid, kohvi ja palju muudki, sest Eestis on hinnad tunduvalt kallimad. Kahjuks on Lapimaal sõbralikum elada, kuigi tahaksin nii väga teistpidi vastata.

Mida tahaksid öelda eestlastele, kes on valinud elupaigaks teise riigi? Kas oled seda meelt, et mujal on parem või igatsed koju tagasi?
Eestlasele, kes läheb välismaale tööle, soovitaksin kõigepealt kohaliku tööseadusandlusega tutvuda , leida soodne elamine. Laplane ei jäta teid kunagi abita kui te seda vajate ja küsida julgete. Hetkel on mul Lapimaal parem, aga ikkagi igatsen koju. Esimesel võimalusel pöördun koju tagasi, aga seda võimalust võib oodata isegi aastaid...