Leeprakahtlusega naine elas 15 aastat üksikvangistuses

03.05.2020 20:20
Aivar Pärtel
Kommentaarid
3
Foto:

Koroonast räägivad kõik, aga kes mäletab leeprat? Üllatava ­tõdemusena selgub, et viimane leeprajuhtum registreeriti Eestis ­aastal 2011.

Veel sajand tagasi lokkas Eestis hirmus nakkushaigus leepra ehk pidalitõbi. Ajalooliselt on leeprat kardetud kui ravimatut ja väga nakkavat haigust. Leepra leviku piiramiseks kasutati kuni 20. sajandini haigete isoleerimist leprosooriumidesse.

Kohalikud kardavad tänini
Siinkirjutaja käis vaatamas Raplamaal asuvat kunagist Kuuda leprosooriumi. Et hirmsa haiguse peiteaeg võib ulatuda 40 aastani, siis ei saa nakatumiskohta kunagi öelda. Ravimata jäänud pidalitõbi võib põhjustada näiteks jäsemete kaotuse. Raplamaal kunagise Kuuda leeprahaigete varjupaiga lähedal elavad inimesed tunnevad nakatumishirmu tänini.
43 aastat tagasi suletud Kuuda varjupaiga lähedal elavad elanikud mainivad, et leprosooriumi juures olid hoiatavad sildid "Marjade korjamine keelatud".

Inimliku tragöödia ­mälestusmärk
1955. aastal pandi Pärnumaal elanud, tol ajal parimas eas 30aastasele noorele naisele diagnoosiks pidalitõbi. Ta pidi jätma kodu, oma väikesed lapsed ja asuma elama Kuuda leprosooriumi. Traataiaga piiratud ühekorruselises pruunis puumajas elas naine kui vang 15 aastat. 70ndate aastate alguses tunnistati naine terveks ja ta võis tagasi koju minna.
Kuuda viimane patsient oli üks Saaremaa mees, kes suunati veel 1985. aastal varjupaika. Vahepeal muudeti leprosoorium viinaravilaks ja seal raviti ka suguhaigusi.
Praegu on Kuuda leprosooriumi vanast majast alles ainult varemed, millele on paigaldatud mälestustahvel. Küll aga on alles kõrvalhooned, mida kasutati omal ajal laohoonetena.



Ristirüütlite tõbi?
Praegu leeprahaigeid ühiskonnast ei eraldata. Kui haigus õigel ajal avastatakse, paraneb inimene täielikult.
Paraku on leepra diagnoosimine ülikeerukas. Haigusele on iseloomulikud tundlikkuse häired: kaob naha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus. Tundehäirete tõttu võivad tekkida mädanevad haavandid ja sõrmede kahjustused.
Leepra on üks maailma vanimaid inimeste nakkushaigusi. Pidalitõbe tunti Aasias juba 4000 aastat tagasi. Eestisse tõid selle haiguse tõenäoliselt ristirüütlid 11.-13. sajandil.

Kaks juhtumit sellel sajandil
Eesti aladel oli viis leprosooriumit – Nina (1892–1916), Tarvastu (1899–1939), Audaku (1904–1946), Muuli (1891–1944), Kuuda (1896–1977).
1970. aastal oli Eestis 59 leeprahaiget, 10 aastat hiljem 36, 1990. aastal oli neid 26. Viimased juhud on Eestis registreeritud aastatel 1994, 1995 ja 2002, 2011.
Kirjanik Aadu Hint kirjutas “Tuulises rannas”: “Pidalitõbi polnud sama mis surm.Pidalitõbi oli hullem kui surm.”

Vaadatud 1425 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
horoshoo!

praegu oleks uut küüditamist vaja!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi