Maakonna kultuuriseltsis lokkab mõnus grupiseks

06.09.2020 22:35
Helen Mandel Illustreeriv foto
Kommentaarid
14
Foto:

Marion, kes veetis suve ühes Eesti lõunapoolsemas maakonnalinnas kultuuri­juhina, sattus seal õige kummalisse seltskonda.

Muidu pealinnas kultuuritööd teinud ja edasi tegev Marion otsustas suve veeta hoopis teises õhustikus ning töötada ühe väiksema, kuid väga kena Eesti kohakese kultuurijuhina.
Üheks põhjuseks oli asjaolu, et tema hea kolleeg ja sõbratar, kes seda ametit pidas, pidi end suvel taastusravil turgutama. Marionil aga oli just vahetult enne seda olnud töökohas koondamine.
Ent Marionil oli lisaks veel ka isiklik põhjus – suhted ­kallimaga olid nii sassi läinud, et paar kuud kodulinnast eemal tundus talle hea vaheldusena.

Kõigiti tore koht
„Algus oli igati kena,” tunnistab Marion. Ta oli sealkandis varemgi kultuuriüritustel osalenud, kui käis sõbrataril külas. Muuhulgas ka segakooris alti laulnud ning eakate tantsuringi harjutustel klaverit mänginud või lõõtsa tõmmanud.
Seepärast tundsid kohalikud kultuurielu elavad inimesed Marioni hästi ning mingeid sisse­elamise või enese tutvustamise raskusi naisel polnud.
„Ka tööd polnud maikuust augustini just ülemäära palju,” märgib naine. „Olid mõned üritused, mida pidin vedama, oli administratiivne töö ehk inimestega suhtlemine, samuti erialase dokumentatsiooni korras­hoidmine. Kõik minu jaoks kerged ja pigem meeldivad ülesanded. Ka elukohaga polnud muret, sest taastus­ravile läinud sõbratar, keda ma asendasin, jättis mulle oma korteri võtmed. Maksma pidin ainult tarbitud kommunaalide eest ning ehkki sealne palk oli väiksem, kui mul linnas oli olnud, olin õnnega koos, et mu töised ja eraelulised mured jäid suveks ooterežiimile ning mina sain veeta ilusa sooja aja loodus­kaunis piirkonnas ning raha kulutamise asemel seda pisut juurdegi teenida.”

Koosolek ja üllatav ettepanek
Kui laulukoori juhtiv Angela kutsus Marioni oma suvila­peole, oli too rõõmsalt üllatunud. Ning kui Angela lisas, et neil on see mitte nagu lihtsalt pidu, vaid eelkõige kultuuriseltsi koosolek, siis sobis naisele ka see hästi. Angela rõhutas veel ekstra, et Marion on tema arvates nii meeldiv inimene, et võikski soovi korral isegi kohaliku kultuuriseltsiga liituda.
Marionil oli hea meel, et ta on nii hästi omaks võetud. Kuna suvilapeo õhtupoolikul oli väga ilus ilm, pani naine selga õhulise suvekleidi, mis paljastamisele lisaks natuke ka varjas. Ta tegi endale kena soengu, meikis pisut ning tundis end väga rõõmsana, et tal on seltskond, kuhu välja minna – just sellest oligi ta natuke puudust tundnud.
Angela tegi kohe ürituse algul ettepaneku esmalt kohvi juua ja koosolek ära pidada, siis aga sauna minna ning elu väikese veini ja suupistetega vabamalt võtta. Umbes ­kümnele kohale tulnud inimesele see sobis ning ka Marion noogutas.
„Koosolek oli igati asjalik,” nentis ta. „Väga palju mind ei puudutanud, aga mulle öeldi mitu korda, et ma võiksin jääda sinnakanti kauemaks ja kindlasti seltsiga liituda, nii et ma ei tundnud end võõra mitte­tulundusühingu koosolekul kuidagi halvasti, liiatigi käis jutt just nendel samadel teemadel, millega ma oma asendustööl tegelesin.”
Koosoleku lõpul kallistasid Angela ja tema mees Henri Marioni kõvasti ja kinnitasid veelkord, et ta on nende hulka teretulnud.
„Ja kui sa tahad minu meest lähemalt tundma õppida, siis ma pole vastu ja ei saa ka armu­kadedaks,” ütles Angela korraga.
Henri üksnes naeratas ning tegi kallistades Marioni poolpaljale seljale sensuaalse pai. Naine vahtis abielupaari väga jahmunult, saamata aru, kas temaga tehti nalja.
Juba hõikasid aga ka teised naised, et nende mehi võib ka intiimselt tundma õppida ja et nemad pole ka armu­kadedad.

Lesbisuhted on ka vabad
Marion põrnitses neid ehmatanud ilmel. Eriti kui nad kõik korraga ja kiiresti lahti riietusid, et sauna minna.
Veidi kõheldes libistas ka Marion kleidi seljast, näppis hetke pisut kohmetult oma pesu ning otsustas siiski teiste eeskuju järgida ning paljalt sauna minna. Erinevalt teistest tõmbas ta siiski käterätiku ümber.
„Ja kui sa parajasti mehi ei taha, siis meil on siin vabad lesbisuhted ka,” täiendas üllatuslike ettepanekute ­ampluaad nooruke Liisi, keda Marion poleks küll ühelgi juhul osanud lesbiks pidada. Kuidas ta saanukski, kui Liisi kõrval püsis tolle abikaasa Tarmo, kes aga pidas oma kohuseks kohe lisada, et tema küll kade pole, kui ilusad naised omavahel müravad. Ja et kui veel tema ka kampa ja kaissu võetakse, siis on ta kohe eriti rõõmus.
Marion vaatas veidi heitunult ringi – kas kogu selles seltskonnas, kes alles läptoppe klõbistades koosolekut pidas, on kedagi, kes ei näi kavatsevat võimaliku orgiaga ühineda?
Tundus, et ei ole. Ja Marion sai varsti teada, et see tunne ei peta teda.

Grupiseks on koosolekute osa
„Jah, ma tegin selle kõik kaasa,” ütleb Marion veidi trotslikult. „Ma ise ka ei uskunud, et see nii läheb, aga näe – läks...”
Naine ütleb, et oma osa oli selles kindlasti ka veinil ja ­siidril, mida joodi. „Aga mina polnud purjus ja keegi teine samuti mitte,” lisab ta.
„Tegelikult oli kogu see kamp hullult sümpaatme,” arutleb Marion. „Ilusad noored ja intelligentsed. Laulukoori inimesed, rahvatantsijad, pedagoogid... Just need, tänu kellele on elu seal maanurgas nii tore on. Ja lisaks sellele – nii palju seksuaalset energiat...!”
Oma esimese grupiseksi kogemuse peale oli Marion kindel, et ta tahaks seda veel kogeda. Ning kogeski – suve jooksul pidas kultuuriselts veel mitu koosolekut, lisaks ka paar sauna­pidu, millele ametlikku osa ei eelnenud, kõik muu oli aga endiselt kuum – nii saun kui ka seks.
„Osa minust tahab sinna tagasi,” ütleb Marion mõtlikult. „Teine osa ütleb, et kaugemale – ja alatiseks!”
Lisaks tunnistab naine, et ta tundis end sellepärast vahepeal halvasti, et tema oli ainus, kel oma kaaslast polnud.
„Aga võib-olla peaksin sealtkandist mehe otsima ja kultuuri­seltsi liikmeks jäämagi,” muigab naine vallatult.



Vaadatud 4196 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
lisaja

Psühhoanalüütik Sigmund Freudi arvates on koorilaul grupiseks, suitsetamine on minett jne.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi