Usk jättis pereema töötuks ja lõhkus abielu

18.09.2022 19:20
Jüri Mätas Illustreeriv foto
Kommentaarid
5
Foto:

Tartus elav mitme lapse ema Astrid sai küpsemas eas aru, et lihalikest väärtustest hoopis tähtsam on olla tubliks lapseks Kõigevägemale – ükskõik mis hinnaga.

Usule ärganud Astridit tuntakse Emajõe Ateenas hästi. Proua usulist põhimõttekindlust võivad kurjad keeled küll piibliga pähe peksmiseks sildistada, aga veendumus sellest ei vähene – vastupidi!

Suitsetajatele saabast
Näiteks loobus Astrid tasuvast töökohast kuulsa Ristiisa pubi nõudepesijana. Põhjust on lihtne aimata: õllest ja viinast nõretav patuurgas, mis pealegi flirdib mõrtsukast maffialiidri Alphonse Gabriel Capone imagoga ja valetab, nagu külastanuks ärimees 1930ndatel ka Taaralinna (seda ei saanud juhtuda, sest härra istus väidetud aastal USA-s kinni), lihtsalt ei kõlba aatelisele naisterahvale leivaisaks, olgugi, et ta ise ei tööl ega vabal ajal tilkagi ei võta.
Ja siis veel tubakas, mis on oma salakavaluses teistest pahedest ehk hullemgi. Kuigi avalikes siseruumides keelati vabariigis suitsetamine juba 2007. aastal, siis väliterrassidel kimutakse vähemalt suisel a’al seda hullemini. „Täitsa ammu olen mõelnud, et suitsetamine tuleks avalikus kohas üldse ära keelata,“ visandab tegus daam, kes muuhulgas kuulub ka erakonda Isamaa,  oma seadusandliku nägemuse. „Mida nad tossutavad?“ päris ta. „Lisaks veel puhuvad sulle suitsu näkku ja on sealjuures veel ülbedki.“
Eks seisa kõige taga kokkuvõttes loomulikult ikka see va kuri sarviline. „Ega see suitsuhimudeemon muud inimestele ütle, kui et tee veel üks sigaret. Ja kurat hõõrub selle peale muudkui käsi, et nüüd andiski meile oma loovuse, tundlikkuse, lõhnataju, huumorimeele, ja võtame talt viimsegi ajupotentsiaali ära,“ sajatab naine.

Dalai Laama põrgusse
Pääsetee on olemas, kuid selleks tuleb end ihus ja hinges allutada Jeesus Kristusele. Just nimelt ainult temale, mitte mõne muu „pseudoreligiooni“ asjatult populaarsele suurkujule. „Dalai Laamat pühaks nimetada ongi Jumala pilkamine, ütles mulle Püha Vaim, kes on isik. Muldne, patune ja surelik ilma uussündi kogemata ja päästjat südamesse vastu võtmata võõra religiooni esindaja ei saa olla püha, vaid on tavaline surelik patune, kes siis, kui ta lahkub elust, läheb põrgusse, mis pole koht inimhingede jaoks, vaid üksnes deemonitele.“ Säh sulle, Lhamo Dhondrub!
Päris terve elu jumala poole koogutanud Astrid siiski pole. „Tallinnas sain õppida viis aastat Eesti riiklikus kunstiinstituudis, mis andis laiapõhjalise hariduse. Abiellumise järel sain aga lapsed ja arhitektidiplom jäi tegemata,“ möönab daam.
Nii pühendaski Astrid pikad aastad järeltulijate kasvatamisele ning tõeliselt kristliku abielunaise kombel ehitusmeistrist abikaasa teenimisele. Seda vaatamata tõigale, et erilistest liblikatest kõhus kooselus kõnelda polnud põhjust. „Eluaeg on ta rohkem teistele inimestele ilusaid kodusid ehitanud,“ pahandab proua. „Midagi romantilist see mees mulle küll ei paku,“ lisab ta juurde.

Poeg pitsi ei sülita
Just olmemured, mis kulmineerusid üürivõla ja kodust välja tõstmise ähvardustega, saidki Astridi väitel lõpuks abielule saatuslikuks. „Pidasin end juba omanikuks, mitte üürnikuks, nii jäi maksmine tagaplaanile,“ meenutab naine seda, kuidas tal parimate kavatsustega võlad tekkisid.
Paraku hoiavad paarisuhte viljad, keda siinkohal pole põhjust nimepidi välja tuua, selles vastasseisus selgelt ja üheselt oma isa poolele. „Isa on alati korralik töömees olnud, aga ema tassis kogu raha kogudusele,“ resümeerib üks neist.
Ometi püüab ka Astrid enda väitel lastekarja, eriti üht napsilembest poega, jõudumööda toetada. „Teeb haltuurat, aga eks vahel ikka võtab nina täis ja nii teda ära kasutatakse,“ iseloomustab Astrid võsukest.

Tõe monopol
See kõik on traagiline, ent õnneks on Astridil tugev seljatagune kellegi näol, keda ta nähtavasti ookeanitaguse usupropaganda mõjutusel võõrapäraselt Yeshuaks nimetab. „Ise punnitada ei ole mõtet, kõik vajavad kõrgema abi,“ manitseb ta rumalamaid, laskudes suisa palvuslike leelotuste rajale. „Isand on minu karjane, pastor ja varustaja. Mul pole midagi puudu, kui tunnen tema püha ligiolu. Yeshua paneb mind lebama haljale aasale, juhib mind allikate kõrvale, taastab mu hinge terviklikuks...“
Sestap pole abielutruudus ja muud kristlikud põhiväärtused naise hinnangul midagi, mille üle kannataks tingida. Eriliseks jõleduseks võivat pidada aborti. „See on pettus. Tõotab säravat muretut tulevikku a´ la pole inimest, pole probleemi, aga tegelikult on selline murdja, et naised on kaitsetud selle koletise haardes,“ kõlab eksperthinnang.
Kes aga julgeb usklikule prouale pisimaski detailis vastu vaielda, sellel ei saa tegelikult vähimatki pääseteed olla. Kriitika peale võtab ta jalamaid tsiteerida kuningas Taaveti laulu: „Kui inimesel oma toreduses puudub aukartus jumala ees, on lojuse sarnane, kellele tehakse ots!“



Vaadatud 1030 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Pulalomba Põdur

Jumal on haige. Kas gonoreeja või sifka...

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi