Naine ütles mehele: „Sina ju midagi ei otsustanud!”, ja oligi kõik

26aastane Marek sai ühel sünnipäeval tuttavaks endast aasta noorema Marjuga. Neil tekkis kohe vastastikune sümpaatia, millest arenes nädala ajaga suhe.

Kujunes nii, et nad ei hakanud koos elama, vaid Marek käis korra või kaks nädalas Marju juures külas. Muul ajal suhtlesid nad kas Facebookis või telefoni teel.
Pikemaks ajaks nad plaane ei teinud. Marek oli õnnelik ja tema meelest oli ka Marju õnnelik. Mareki elu muutus koos Marjuga palju rahulikumaks ja tervislikumaks. Muidu kippusid nädalavahetused ikka pidudele kuluma, nüüd oli nii mõnus olla naise juures või käia koos väljas. Marju oli ka Mareki juures käinud, aga kuna Marekile endale ta viimane üürikorter ei meeldinud, siis kujunes nende kohtumispaigaks Marju korter, mille vanemad olid aidanud talle osta.

Üks kohutav reedeõhtu
Marek ei pidanud millegi pärast muretsema. Ta sai Marjult alati tellida toite, mis talle meeldisid. Ta ei pidanud pesu pesema ega tube koristama. Suhe laabus väga hästi.
Ühel reede õhtul ütles Marju, et Marek ei tohi talle külla tulla, sest tal on külalised ja ta sõidab nendega varsti minema. Kui Marek soovis teada, kes need on, ütles Marju, et ta hiljem räägib. Marek läks pubisse jooma.
Laupäeval ütles Marju telefonis, et ta ei saa rääkida. Marek ütles, et ta sõidab kohe sinna. Marju ütles, et teda ei ole terve nädalavahetuse kodus. Marek sõitis ikka Marju maja juurde ja nägi, et seal korteris tõesti kedagi ei ole. Võtit tal ei olnud, sest seda polnud ju kunagi vaja läinud.
Marek püüdis muudkui helistada, aga Marju oli telefoni välja lülitanud. Marek kirjutas mitu vihast solvavat sõnumit, aga Marju ei vastanud.

Kuidas nii, et suhe!
Marju lülitas oma telefoni sisse alles esmaspäeva hommikul. Marek nõudis lõuna ajal kohtumist linnas. Marju lubas tulla. Tuligi ja teatas, et tal on teise mehega suhe.
“Kuidas nii, see ei ole ju võimalik?” puhkes Marek nutma.
“Sina ju midagi ei otsustanud!” pahvatas Marju kuidagi sõjakalt ja samas nördinult. Ja seejärel hakkas rääkima, kui kurnatud ta oli sellest, kuidas Marek tuli tema juurde ja kõik oli ilus, aga siis Marek jälle läks ja vahel polnud nädal aega temast midagi kuulda, ei käinud külas ega helistanud.
“Aga ma tegin ju nädal aega tööd ja see ei tähenda, et ma sulle ei mõelnud!” hüüdis Marek tõesti pahaselt.
Marju omakorda ütles, et töö on kõigil ja Mareki töötegemine polnud põhjus tema ära unustamiseks. Marek lausa karjus, et ta ju ei unustanud. Marju ütles, et Marek lihtsalt ei tahtnud temaga koos elada ja sellega ongi kõik selge. Nüüd on Marjul kooselu teise mehega ja mis sest enam arutada...Marju andis mõista, et vestlus on lõppenud ja astus minema.

Ootas paremat pakkumist?
Marek rääkis pärast seda sõbrale, et Marju teguviis ja naiivne selgitus tegid talle ikka kohutavalt haiget. Kuidas saab niimoodi enda ja teise elu elu hävitada? Marek arvas, et Marju lihtsalt ootas paremat pakkumist. Oleks tema Marjule tõesti meeldinud, siis oleks naine ju teinud ettepaneku koos elada ja poleks nii inetult käitunud.
Marek püüdis edaspidi naisele helistada ja kinnitada, et armastab naist ja tahab temaga koos olla, kuid Marju üritas võimalikult kiiresti kõned lõpetada, öeldes, et ta ei saa rääkida. Peagi ei võtnud ta enam üldse Mareki kõnesid vastu.
Marek põdes pea aasta aega kaotusvalu ega tahtnud ühegi naisega tegemist teha. Valu leevendas ainult lootus, et Marju mõtleb ümber. Aga Marju ei mõelnud ümber.
Nüüd on sellest möödas kolm aastat ja Marjul on pooleteiseaastane tütar. Marekile tundub, et uue mehega ei ole Marjul hästi, nii palju kui tema naise ilmetest aru saab. Aga Marek ei taha uuesti üritada, sest Marjule mõtlemine teeb ikka veel haiget.
Tegelikult on Marek siiski üritanud uuesti oma tundeid Marjule näidata, aga Marju on olnud sama tuim nagu selle kohutava vestluse ajal kolm aastat tagasi. Püsisuhet ei ole Marekil siiamaani.