Oktoober ei erine kuigivõrd septembri keskpaigast

03.10.2021 22:25
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
2
Foto:

Tänavune september tegi lõpuks ajalugu ja pani punkti haruldasele 12-aastasele perioodile, mil üks kuu oli Eestis kogu aeg normist soojem.

Tõsi see on, et just mihklikuu oli meil pidevalt üle keskmise aastatel 2009 kuni 2020. Need ei olnud kõik sarnased aastad, aga mingil viisil tuli või jäi soe ilm meile ka pärast kalendrisuve lõppu. Näiteks oli aastaid (2011 või 2013), kus septembris üle 20-kraadiseid päevi suurt polnudki, aga kaks dekaadi kestnud 17-20 kraadine ilm andis ikkagi normist soojema keskmise temperatuuri. Mõnel aastal (2019) kestis ­augusti lõpu soojus septembri algul edasi, mõnel aastal (2010, 2014) läks pärast väga jahedat augusti teist poolt septembris uuesti suviseks ja vähemalt ühel korral (2020) tuli suvesoojus hoopis septembri teisel poolel.

Vale hinnang kõrgrõhkkonnale
Tänavu läksid ennustajad, nende seas ka mina, pisut alt, kui arvasime, et september tuleb vähemalt keskmisele lähedane ja ühe korraliku soojaperioodiga. Eeldasin, et juuni-juulikuu soojus läks vahepeal „peitu“ ja annab endast septembris veel viimast korda märku. Soojem periood saabuski, aga mitte sel ajal ja mitte päris selline kui ennustasin. 8.-12. septembrini oli veidi soojem lõik, aga 20 kraadi piir ületati vaid napilt kahel-kolmel päeval. Pealegi oli ilm üsna pilvine.
Sünoptikud eksisid ilmselt sellepärast, et ei osanud õigesti hinnata kõrgrõhkkonda, mis saabus meile pärast soojema perioodi lõppu. Õhk ei tulnud meile otse põhjast, aga siiski Venemaa kaudu, ent meist idas oli aegsasti läinud jahedaks. Usun, et kui samasugune õhurõhkkondade asend valitsenuks näiteks juulis, olnuks ilm meil päikeseline ja vähemalt 23-24 kraadi sooja. Aga eks see ole teada, et kõrgrõhkkonnad ei pruugi meile anda sarnast ilma – mõnel aastaajal toovad sooja, mõnel aastaajal külma, aga sügisel jääb nende roll üsna ebamääraseks.
Samas muutus ilm siiski septembri teises pooles kuivemaks, kui ta oli augusti lõpus või mihklikuu alguses. Viimasel viispäevakul tuli lõpuks ka päike välja ja tuule suund muutus. Ilmselt olid septembri viimased päevad pisut üle keskmise. Midagi vananaistesuve sarnast.
Septembri üks probleeme ongi see, et üha madalamale langeva päikese tõttu ei suuda meie soojusallikas enam ülemisi pilvekihte „lahti sulatada“ ja vaatamata kõrgele õhurõhule jääb ilm pilviseks. Samas ei anna sellised pilved vihma, sest tegu on lihtsalt sügisese nähtusega, kui maa peal on õhk piisavalt jahe.
Täpselt sarnane (ja tegelikult veelgi hullem) oli Eesti eelmine jahe september aastal 2008, kui, uskuge või mitte, oli temperatuur tunduvalt tänavusest külmem. Ja seda peaaegu täiesti kuiva ilmaga!

Oktoobris ei paista ilma erinevused välja
Kui meil oli tosin aastat järjest soe september, siis oktoober on kogu selle aja olnud üsna tavapärane. Mõnikord natuke  normist külmem, mõnikord pisut soojem. Meil on olnud oktoobris soojalaineid isegi kuu keskel, aga samas ka kümne­kraadist öökülma kolmandal dekaadil (vist oli aasta 2016).
Oktoobriga on üldiselt nii, et 1-2-kraadist keskmise erinevust me ei pane tavaliselt tähelegi. Tõesti, kas on teil vahet, kui see kuu on niikuinii enamasti sombune ja siis temperatuur natuke üle või natuke alla 10 kraadi? Ei ole ju vahet! Kuu keskmine võib olla +6 või +8, aga me ei tunne erinevust, samal ajal kui suvekuudel on kahe­kraadine vahe kindlasti tuntav. Sellepärast on ka oktoobri ennustamine üsna mõttetu, vähemalt keskmise temperatuuri osas. Rohkem huvitab inimesi, kas veel kuiva ja päikesepaistelist ilma tuleb, või hoopis see, kas järsku algab oktoobris juba talv.
Talv võib oktoobris küll oma nägu näidata, kuid see kindlasti ei jää püsima. Öökülmad või siis lumi, mis sajab maha ja kohe sulab, on oktoobri külmaperioodide peamised tunnused, ent mitte hullemat.
Tänavu on mul selline tunne, et oktoobri esimene pool ei tule millegi poolest halvem kui näiteks septembri keskpaik. Pigem isegi parem, sest päikest on rohkem. Septembri keskel olid päevased temperatuurid peamiselt 9-12 kraadi vahel ja tegelikult on need numbrid või isegi pisut-pisut suuremad iseloomulikud ka oktoobri esimesele poolele.

Ilmamuutus kuu keskel
Kuna septembri lõpus ilm paranes, siis ma ei usu, et uut ilmamuutust enne 15.–20. oktoobrit tuleb. Jääb püsima nn „kuldne sügis“ – kollased ja punased puulehed, hommikune karge kaste ja õnneks ka suhteliselt palju päikest. Ei julge pakkuda, et liiga palju, sest reeglina ikkagi oktoobris enam pikki selge ilmaga perioode pole.
Kuu teise poole peamine märksõna on vihm, mille sekka võib tulla ka lörtsi. Saabuvad päevad, mil kõik sooviksid Eesti kliima eest pageda. Ja tihti kestab selline ilm jaanuari keskpaigani välja! Eestis on tihti nii, et ülemineku aastaajal (kevad või sügis) esineb põhjatuuli kõige rohkem, aga kui talv peaks algama, valitsevad hoopis edelatuuled. Ja nii ong ilm võrdne, sest oktoobri põhjatuulega ilm on temperatuurilt sarnane jaanuarikuise edelatuule ilmaga.



Vaadatud 593 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Oktooberikuu Erip@ra

Elektri hind on ainult viiekordne.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi