Õnneliku lõpuga massaaž kujunes igavaks nühkimiseks

Keskealine Kristjan otsustas elumurede eest võõraste naiste sooja kaissu põgeneda ning proovida, milliseid naudinguid palgalised käed tema kehale pakkuda suudavad.

Kristjan meenutab, et kõik ­algas septembrikuisest elektriarvest. Vaatamata üpris kokkuhoidlikule eluviisile oli see ebameeldivalt suur.
„Maksin muidugi ära. Siis läksin toidupoodi – kui paar päeva järjest ei käi, on hinnad jälle laes,” toriseb mees.
Lapsed on tal küll juba suured, kuid elavad kodus. Naine aga olla – mehe sõnul – aasta-aastalt üha enam võõramaks jäänud. Õiget sugulist läbikäimistki enam pole, ohkab mees.
Kõigi selliste mõtete ja murede juures tuli Kristjanil mõte, et prooviks õige prostituuti. Kuskil peab ju olema seda tuld ja kirge, mis tasapisi kuhtuva mehe taas üles ärataks, silmad särama ja vere vemmeldama paneks.

Naudingute hind on pigem soodne
Et miks just prostituut, mitte armuke? Kristjan teab täpselt – ta ei taha end kellegagi siduda. „Pole vaja aegade kokkuleppimisi, kingitusi ja vestlusi. Ja veel muretsemist, kas naine teab või tea. Varem või hiljem muutuvad kõik naised ühesuguseks ja mul juba üks on, teist pole vaja,” arutleb mees.
Samas tundis Kristjan, et tahaks midagi teistsugust ja natuke erilist. Mõtles veidi ja ­otsustas proovida erootilist massaaži.
„See tundus sellise pidulikuma üritusena, umbes nagu läheks söökla või koduköögi asemel restorani. Et keegi pingutab minu nimel ja minu rõõmustamiseks – ja vaatamata elukalliduse tõusule on mul raha, et selle eest maksta.”
Mees alustas tutvumist kuulutustelehega ja tõdes, et maksevõimega pole üldse probleeme. Odavamad hinnad algavad 15 eurost. Tõsi küll, väljaspool Tallinna, väiksemates kohtades. Pealinnas algasid hinnad 20-30 eurost.
„Kuulutused olid õige kehvas eesti keeles, aga see mind ei sega. Ega ma sinna kirjutama ei lähe. Ja vene naised on ehk tulisemadki!”
Kui Kristjan leidis kuulutuse, kus 55 euro eest tervelt kaks naist seksikat ja õnneliku lõpuga massaaži teevad, tundus talle, et just seda ta proovida tahabki.
„Mõtle, kaks naist...” kisub suunurk meenutadeski naeratama.

Õiget massaaži ei saa...
Massaažitädid, nagu Kristjan ütleb, tegutsevad Tallinnas Keldrimäe piirkonnas. Aadress käes ja kellaaeg kokku lepitud, võttis mees suuna sinnapoole ning lasigi täpselt määratud minutil uksekella.
Naised olid ehk veidike vanema ja kulunuma välimusega, kui Kristjan krapsaka hääle järgi telefonis oletanud oli, aga igati kenad ja hoolitsetud ikkagi.
Kristjan pani riided, kuhu näidatud. Duši all oli ta juba kodus ära käinud ja puhta pesu selga pannud. Mees oleks algul aluspüksid hea meelega jalga jätnud, aga naised tegid talle kohe selgeks, et nii seda mängu ei mängita.
Kiiresti libises hommikumantel ka ühe teenindaja õlgadelt. Kristjan jõudis märgata, et naisel olid küll väikesed siidist püksikud jalas, aga mehel polnud selle vastu midagi.
Klient suunati kenasti vaibale kõhuli ning püksikuteväel naine kükitas talle selga. Massaaž oli pigem silitamine, meenutab Kristjan ning tunnistab, et vana spordimehena oli ta natuke lootnud, et enne õnnelikku lõppu käiakse lihased ka üle. Ta sai kiiresti aru, et oli liiga palju lootnud – see naine tegi lihtsalt pai. Õnneks ikka päris mitu korda.

... ja seksikas tunne ka pole
Mis aga mehele muret tegi, oli see, et õnneliku lõpuga kõige vahetumalt seotud kehaosa ehk Väike-Kristjan, nagu ta ise ütleb, ei tahtnud eriti vedu võtta. Lihtsalt tukkus ega lasknud end sellest segada, et võõras keskealine tädi, siidist alukad jalas, suure Kristjani selga silitab.
Siis aga sekkus teine tädi. „Nonii, kullake, nüüd keerame su ümber ja siis tuleb kõige mõnusam osa...” ütles naine, hääles segunemas aktsent, kudrutus ja harjumus öelda, kuidas asjad käima peavad.
Kristjanile meenus korraga palju asju. Rajooniarst lapsepõlves. Klassijuhataja algklassides. Füsioterapeut võistlustejärgset vigastatud kõõlust ravimas.
Sel hetkel teadis mees hästi, et erootilist elamust ta ei saa. Kogu olukord polnud tema jaoks põrmugi seksikas.
Mees ohkas, ent üldiselt üpris optimistliku seiklejana otsustas ta olukorrast parima võtta. Raha oli ju makstud ja justkui ei sobikski võõrastele naistele öelda, et need on kangesti ebaerutavad.

Isegi oma naine tuli meelde!
Mees keeras end kuulekalt selili ning lubas võõraste naiste kakskümmend nobedat näppu oma kõige õrnema ihuliikme juurde. Silmad hoidis kinni ja kujutles igasuguseid ilusaid naisi, kellega elu teda nooremas eas kokku oli viinud. Mõned olid päris reaalselt voodissegi sattunud, mõned aga lihtsalt piltidelt või kinolinalt ahvatlevatena meelde jäänud.
Kuskilt kaugelt tajus mees, et ega „massaažitädid” temaga päris rahul pole. Ega Kristjan nendega ka mitte – ta oleks tahtnud, et kogu selles maksulises tegevuses oleks rohkem suhtlust ja et lisaks meheaule ka mees ise tähelepanu saaks. Kohati oli see „näppimine” isegi häiriv!
Aga siis liikusid mehe mõtted jälle sealt korterist ja tegevusest kaugemale, igasuguseid ilusaid asju meenus. Isegi oma naine tuli meelde – kuidas noortena sõbra juures sirmi taga hästi tasakesi sahistatud sai...
Ja oh imet! Väike-Kristjan võttis vedu ja massaaž tüüriski õnneliku lõpu poole. „Tädidel olid finišis päris rahulolevad näod peas, nagu oleks suure töövõidu saavutanud,” muheleb Kristjan.
Rahul on ka mees ise. Kogemus on kogemus. Aga tagasi, sinna Keldrimäe korterisse, mees enam kindlasti sattuda ei taha.