Peeter Vähi alkoholi ­keelustamist ei poolda

Müstiline helilooja ja muusikaprodutsent Peeter Vähi saab ühtviisi hästi läbi nii lääne kui ka ida kultuuriga. Samas ei põlga ta ära ka rahvalikumat teleprogrammi.

Kas oskate öelda oma perekonnanime kohta mõnda saatuslikku tähendust või saladust?
Muusiku elukutse tõttu olen pidanud üsna palju intervjuusid andma, aga sarnast küsimust pole varem küsinud ükski ajakirjanik. Ja harva tuleb ette, et mõnele küsimusele ei oska kohe üldse vastata. Praegu on just üks selline juhus. Seega mängu seis on teie kasuks 1:0.

Kas keegi teie esivanematest on olnud ka kultuuritegelane või muusik ning kui noorelt avastasite enda juures selle ande?
Teadaolevalt võib mu esivanemate hulgast leida selliseid tegelasi nagu jurist, raamatupidaja, kaupmees, mõisnik, aednik, pansionipidaja, lihttööline... Paraku pole teada ühtegi muusikut ega loomingu alal tegutsenud esivanemat.
Küsite, kui noorelt avastasin enda juures ande. Polegi seda kunagi avastanud, isegi täna kahtlen mõnikord muusikalise ande olemasolus.

Teil on kõrge hääl ja seda on eriti kuulda laulus "Viimane vaatus". Kas selline kõrge hääl on saatuse poolt teile kaasa antud, või olete seda kõvasti harjutama pidanud?
Hääle koolitamisega on tõepoolest võimalik ulatust ühes või teises suunas veidi suurendada, aga lausa bassist sopranit või vastupidi, sopranist bassi ei saa küll harjutamisega teha. Minul oli lapsena kõrge hääl, poistekooris laulsin esimest sopranit. Häälemurde järel lisandusid väga madalad noodid, konservatooriumi kammerkooris laulsin koguni bassipartiid. Aga mul õnnestus omandada oskus vajadusel kasutada ka häälemurde eelset kõrget soprani registrit. Tegelikult pole selles midagi erakordset, mitmed meeslauljad kasutavad vokaaltehnikat, mida nimetatakse falsetiks. Ja niisiis, kui Vitamiini bändis oli tarvis laulda ülimadalaid (kuni suure oktaavi C) või ülikõrgeid noote (kuni kolmanda oktaavi C), siis see oli minu “leivanumber”.

Kas olete vaadanud ka selgeltnägijate saateid ning mida selgeltnägemisest arvate, peate seda lihtsalt sõuks või suhtute sellesse tõsiselt?
Jah, olen sattunud vaatama mitmeid telesaateid “Selgeltnägijate tuleproovi” sarjast. Ei tahaks siinkohal neile hakata hinnanguid andma. Samuti pole ma pädev otsustama, kas inimesed, kes end selgeltnägijaks nimetavad, on tõsiselt võetavad või on tegemist šarlatanidega. Küll aga olen kokku puutunud inimestega, kel on tavapärasest suurem võime teatud asju läbi näha, tuleviku sündmusi ette aimata või tajuda nähtusi telepaatilisel teel. Kas see toimub teadvuslikul või alateadvuslikul tasandil või on see võime hoopiski Kõrgemalt poolt antud? Küllap on enamikul juhtudest tegemist kombinatsiooniga eelnimetatud võimalustest.
Muide, omamoodi tulevikuennustajad ja selgeltnägijad on ju olnud ka kunsti- ja teadusmaailma geeniused, kes on loomingu või leiutistega olnud omast ajast ees. Nad on “teadnud”, mis suunas hakkab kirjandus, muusika, kujutav kunst, filosoofia või mõni konkreetne teadusharu liikuma aastakümnete pärast. Tõsi küll, enamasti pole nad endale külge kleepinud selgeltnägija silti.

Kas elate tervislikult ning sööte teatud toitusid, et näiteks kaalu jälgida?
Pole olnud põhjust kaalu jälgida, sest 40 aastat tagasi kaalusin täpselt sama palju kui täna. Küll aga loobusin enam kui 22 aastat tagasi lihasöömisest, aga see otsus polnud seotud kaalujälgimisega.
Peeter ­Vähi ­alko­-holi ­kee­-lustamist ei poolda

Kuidas suhtute alkoholi ning kas teete suitsu ka?
Suitsu ei tee. Vaid lapsepõlves, vanemate eest salaja proovisin ära mõned sigaretid.
Mu suhtumine alkoholitarbimisse erineb mõnevõrra nende poliitikute omast, kes arvavad, et alkoholitarbimist on võimalik oluliselt vähendada alkoholiaktsiisi tõstmise, alkoholireklaami keelamise, müügipiirangute või muude keeldude-käskude abil. Mõnuainete tarbimine on liigile homo sapiens omane alates aegade hämarusest, olenemata sellest, kas on tegemist kõrgtsivilisatsiooniga või primitiivsete hõimudega. Nõid-preestrid ja šamaanid on ikka kasutanud kas punast kärbseseent, San-Pedro siilikkaktust, uimakaktust, inglitrompetit ja muid psühhotroopseid aineid sisaldavaid taimi. Ikka selleks, et väljuda tavareaalsusest. Lõuna-Ameerika indiaanlased on sajandeid närinud coca-põõsa lehti, Araabiamaades näritakse khat’i lehti, mitmel pool Aasias ja Okeaanias beetlipähklit. Paljud loovisikud püüavad inspiratsiooni saada pudeli põhja vaadates. Ning miljonid inimesed maailmas suudavad stressi maandada, lõõgastuda või lõdvestuda vaid alkoholi abil. See lihtsalt on nii, meeldib see meile või mitte. Paljude riikide kogemuste põhjal teame, et alkoholi keelustamise või kättesaadavuse olulise piiramise tulemus on salakaubandus, kodune puskariajamine, piiritust sisaldavate mürgiste ainete (odekolonn, tehniline piiritus jne) joomine, narkootikumide tarbimine.
 
Millised on teie plaanid lähemal ajal ja kaugemas tulevikus?  
Eelkõige on mu plaanid seotud heliloominguga. Hetkel olen lõpetamas kahte lühiteost sooloviiulile ning soolotšellole, mõlemad on tellitud ühe keelpillimängijate konkursi jaoks nii-nimetatud kohustuslikeks paladeks. Konkursist võtab osa umbes 50 viiuldajat ning pea sama palju tšelliste, seega on nende lugude rohked esitused enam kui garanteeritud. Ulatuslikematest teostest on käsil veel topeltkontsert viiulile, tšellole ja sümfooniaorkestrile, loodan sellega ühele poole saada järgmiseks suveks.