Piusa Jussi ilmaennustus: aprillis saame tunda nii külma- kui soojalaineid

03.04.2024 10:25
Piusa Juss, Illustreeriv pilt
Kommentaarid
8
Foto:

Märtsi ennustus läks mul enam-vähem tavapäraselt – üldjoontes eriti mööda ei pannud, aga mõned nüansid läksid valesti.

Peamine oli see, et kuu alguse soe ilm lõppes kiiresti ja asendus juba 4. märtsil miinuskraadidega. Arvasin, et suurem temperatuurilangus leiab aset kuu keskel, aga siis oli jõudnud uuesti soojemaks minna, ehkki ilm oli vihmane ja tuuline. Kuid päevased temperatuurid 7-8 soojakraadi juures on päris kõvasti üle normi.

Sooja tuli rohkem kui arvasin

Minu eelmise ilmaloo kokkuvõttev lause oli selline: „Kui külmalaine nii tugevaks ei osutu, ei suuda see ilmselt tasandada märtsi esimese dekaadi erakordset soojust ja kuu keskmine tuleb sel juhul ikka üle normi. Sest loodetavasti pärast pööripäeva soojeneb uuesti ja ehk jõuame märtsi viimastel päevadel ka 10-12 soojakraadini.“

Tuleb välja, et olin kuu lõpu osas pessimist. „Ehk jõuame 10-12 soojakraadini“ asendus vähemalt kahel päeval (28. ja 31. märts) sisemaal 17-18 kraadise soojaga. Ja kagutuule tõttu jõudis sooja rannikule ka, ainult Saaremaal puhus tuul merelt.

Umbes 25. märtsi paiku arvasin, et temperatuur on umbes keskmise lähedal. Lugesin ära, et 11 päeval oli ööpäeva keskmine miinuses ja 14 päeval plussis. Et aga märtsi norm on -0,3, siis pidi olema hästi natuke üle keskmise. Kuid tänasel naljapäeval (1. aprill), mil lugu kirjutan, sain teada, et märtsi keskmine oli isegi 2,6 kraadi normist soojem. Muidugi tegi suure töö ära kuu lõpu erakordne soojus, kuid üks nüanss oli veel.

Vaatasin võrdluseks eelmise aasta numbreid ja nägin, et mullu oli märtsis viiel ööl või varahommikul temperatuur 10st miinuskraadist külmem. Tänavu ei olnud selliseid päevi üldse. Aga seda lauset olen öelnud varemgi: sama palju, kui soojad ilmad, annab keskmisele juurde külmade päevade puudumine. Ma kujutan ette, et osa lugejaid praegu kisavad: oli ju külma küll! Aga ärge unustage, see oli märts, millest räägime. Kuu, mis on mingite andmete põhjal kevadkuu, aga keskmise poolest pigem talvekuu.

Natuke olin üllatunud, et märtsi sademete hulk oli vaid 64% normist. Arvasin, et II dekaadi vihmad ja 18. märtsi lumi/lörts olid piisavalt tugevad, et vähemalt normi täis saada. Aga ei saanud. Kuid samas oli päikesepaistet keskmisest vähem (84% normist). See on üpris huvitav vastuolu, et märts oli keskmisest pilvisem, aga mitte sajusem.

Nelja aastaaja kuu

Pakkusin nii eelmises ilmaloos kui ka Maalehe ennustuses, et tänavune kevad tuleb üpris tavaline. Aga tavaline tähendabki külma- ja soojalainete vaheldumist, millega aprill on jõudnud juba algust teha. Oli ju kuu esimene päeva lausa suvine – Lõuna-Eestis üle 20 kraadi, mujal sisemaal +17+19. Mere ääres oli pigem 28. märts seni kõige soojem päev. Kohe aga järgnes sellele täielik talv, mille hullemad päevad peaksid tänaseks (5. aprill) olema möödas.

Olen vist seda varemgi maininud, et aprill on Eestis ainus kuu, kus on esindatud kõik neli aastaaega. Võib-olla kindel, et ka tänavu, sest juba oleme näinud nii suve kui talve, aga kevad ja sügis (kui aprillis on rõske ja udune ning 5-10 kraadi sooja) tulevad niikuinii.

Aga tean inimesi, kelle jaoks kevade mõiste on üsna väärastunud. Näiteks nad ütlevad kuskil aprillis, kui on kaua olnud 5-10 kraadi sooja, et „millal see kevad ükskord algab“. Või isegi maikuus, kui on näiteks 10-15 kraadi sooja. Aga mis aastaaeg see siis on, kui meil on +10? Talv ei ole, suvi veel ei ole, mis ta muud ikka saab olla kui kevad. Kuid nende mõistes on kevad ainult päikesepaisteline ja soe. Kuid seesama aprill, mis äsja algas, tuleb üle elada ja kordan uuesti, et +10 on meie jürikuul täiesti normaalne ilm.

Milline on Eesti normaalne kevad?

Sama normaalne on ka see, et soojalainele järgneb tagasilöök. Seda esineb meil sisuliselt igal aastal. Kohe, kui ilm läheb liiga vara soojaks (nagu tänavu märtsi lõpus või 1. aprillil), me kõik teame, et see ei jää püsima. Aga ikka hädaldatakse: mis toimub? Oli 20 kraadi ja nüüd null, kas see on mingi anomaalia? Ei ole, just see ongi Eesti tavaline kevad.

Nii et kordame uuesti – tänavusel tavalisel aprillikuul saab olema nii sooja- kui külmalaineid ka II ja III dekaadil. Usun, et veel jüripäeva (23. aprill) paiku või mõni päev enne/pärast saame ainult 5-kraadist sooja. Aga tuleb ka veel +20 lähedasi päevi. Mis ajal täpselt on külmem ja soojem, seda on raske pakkuda. Praegu arvan nii, et esimene (välja arvatud 1. aprill), kolmas ja viies viispäevak saavad olema jahedamad, teine, neljas ja kuues viispäevak soojemad.

Aga sademed? Need tulevad nii lume, lörtsi kui ka vihmana. Ehkki kahest esimest suurem osa sai 3. ja 4. aprillil juba läbi. Kuid mõni nullilähedane päev võib veel tulla. Arvan, et vastukaaluks märtsile on aprill keskmisest sajusem, aga 80% sadudest jääb jahedamale ajale. Soojalainete ajal püsib ilm kuivana.

Viimane küsimus on selles, kas 1. aprilli maksimum (+21) luuakse üle või mitte? Maikuus loomulikult, aga aprillis – selle peale kihla vedada küll ei julgeks. Kui vaatame viimased viis aprilli läbi, siis 2019. ja 2023. aastal oli maksimum üle +21, aga vahepealsel kolmel aastal alla +21. Seega on 21 enam-vähem selline number, mis läbi paljuaastaste vaatlusandmete ongi umbes aprilli keskmine maksimum. Seega ei tohiks me väga ahhetada, kui 1. aprill jääb kuu kõige soojemaks päevaks.

Vaadatud 3507 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Lahendus on Nurga taga

Tuleb hoida 24/7 külmkapi uks lahti. Jahutame maakera maha.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi