Piusa Jussi ilmaennustus: Veebruarist saab selle talve kõige soojem kuu

30.01.2024 11:45
Piusa Juss, Foto: Tartu Maraton
Kommentaarid
3
Foto:

Jaanuar algas üsna karmi pakasega ja lõppes tugeva sulaga – see oli täpselt vastavalt minu ennustusele. Sada protsenti õigesti ma ennustada siiski ei suutnud, sest pärast esimese dekaadi 20-kraadist külma ei läinud soojemaks järk-järgult, vaid kiiresti tuli sula ja siis uus pakaseperiood, mis oli aga esimesest nõrgem.

Seega eelmise ilmaloo pealkiri, mis ütles, et kuu alguse karm pakane enam ei kordu, olnuks õigem, kui kirjutanuks, et nii tugevana enam ei kordu.
Nii et üsna suure tõenäosusega jääb jaanuari esimene dekaad talve kõige külmemaks perioodiks nagu oli ka 2023. aastal. Hakkabki koitma, et kaks järjestikkust talve on üpris sarnased.

Küünlapäeva sula tõotab ilusat suve
Ilmselt oli mul õigus ka selles osas, et jaanuari keskmine temperatuur enam normist kõrgemale ei tõuse, sest kolmanda dekaadi sula tõenäoliselt kuu alguse külma tasakaalustada ei suutnud. Aga täpsemalt ütleb selle kohta Eesti Ilmateenistus 1. veebruaril, mis praegu on möödas, aga loo kirjutamise ajal veel mitte.
Lisame veel, et kuna mõned ilmamuutused olid järsud, kaasnes sellega ka tugev tuul – see läks natuke ennustusele vastupidiselt. Aga neid väga tuuliseid päevi palju siiski polnud.
Vast pole kahtlust ka selles, et talve kõige tugevam sula saabus tõesti jaanuari viimastel päevadel ja hõlmas ka küünlapäeva, mis on just täna. Usun, et pärast 5. veebruari nii sooje päevi enam ei tule. Asi on praegu päris ekstreemne, jaanuari lõpu ilmaennustus ütleb, et Oslos on veebruari algul lausa 10 kraadi sooja, Eestis jääb sellele natuke alla. Vaevalt selline temperatuur enam veebruaris kordub, märtsi teisel poolel võib mõistagi +10 saabuda.

Küünlapäeva sulast veel nii palju, et vanarahva tarkuse kohaselt tõotavat see ilusat suve. Huvitaval kombel selline tarkus, millel ei tundu olevat mingit loogilist seost, on üsna sageli paika pidanud – viimasel ajal umbes 70% aastatel. Ja lisaks olid mõned aastad, kus küünlapäeva ajal oli üsna tavaline talveilm ja suvi tuli ka keskmisele lähedane. Kõige hullem pakane oli küünlapäeval 12 aastat tagasi ja sellele järgneski vihmane, ehkki temperatuuri poolest keskmine, mitte jahe suvi.

Kahe sula vahel ilus talveilm
Kuid eks meid huvitab ka see, kuidas talv lõpeb ja millal võib see kevadeks üle minna. Nagu olen ka varem kirjutanud – rusikareegel on selline, et kui talv on keskmisest külmem, siis on hullemad miinuskraadid jaanuaris, kui talv on pehme, on ka rohkem sula jaanuaris. Seega annab pigem jaanuar talvele näo, sest veebruar on ühtlasem. Võrreldes jaanuariga on veebruaris reeglina vähem sulapäevi, aga ka karmima pakasega (alates -20st) päevi vähem.
Küll on aga veebruaris tavaliselt rohkem selliseid ilusaid talvepäevi, mul päike juba kõrgemal, aga hoiab veel miinuskraade. Meil on olnud mitmeid jaanuaritorme (näiteks 2005), aga kuidagi ei meenu ühtki veebruaritormi. Võib-olla lihtsalt ei mäleta, aga reeglina on küünlakuu rahulikum ja rohkem sarnane „õigele“ talveilmale.
Seega ennustan, et ka tänavu veebruaris, eriti teisel dekaadil, see õige talveilm tuleb – päike, sillerdav lumi, nõrk tuul ja 5-10 kraadi külma. Sellest rohkem külma tuleb võib-olla ainult kahel-kolmel päeval. Kuigi tundub, et praegune sula võtab mitmel pool lume ära, jääb see Lõuna-Eestis Tartu maratoni pidamiseks ikkagi alles. Seda enam, et maratoni ajal peaksid olema miinuskraadid.

Arvan, et sula saabub uuesti kolmandal dekaadil umbes Eesti Vabariigi aastapäeva aegu. Ei tea, kas sellist vastikut lörtsiilma tuleb, võib-olla kaasneb sulaga hoopis päike. Vaevalt, et veebruari II dekaad suudaks kaht sula nii palju tasandada, et küünlakuu alla normi jääks. Ilmselt on veebruar meil sel aastal kolmest talvekuust kõige soojem, mis tähendab, et detsembri keskmisest (-2,5) natuke kõrgem.

Praegune ennustus tõotab ilusat märtsikuud
Pisut võib juba hakata kevade poole kiikama, ehkki ma isiklikult ei pea märtsi üldse kevadkuuks. On ju Eesti märtsikuu paljuaastane keskmine -0,6, mis tähendab, et ta kuulub ikkagi talvekuude hulka. Muidugi on see number ainult keskmine, mõnel aastal (umbes 2-3 korda kümne aasta jooksul) on märts ikkagi täieõiguslik kevadkuu.
Praegu kipun arvama, et märts tuleb soodne, ilma suurema külmata ja enne pööripäeva läheb päris kevadiseks. Kuid nagu varemgi olen öelnud – kui veebruar läheb pisut teistpidi minu ennustusest, siis tuleb ka märtsikuu pakkumist natuke muuta – eks järgmises ilmaloos kirjutame juba täpsemalt. Aga kõhutunne justkui ütleb, et tänavune kevad tuleb palju stabiilsem ja aprillikuu lumesajud või ka liiga varased soojalained jäävad ära.

Vaadatud 2174 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
elgiljotino

50 prossa läheb alati täkke, seega ennustada võib kõike ja vahel isegi joppab. Siis muidugi hea rinnale taguda, et mis ma ütlesin...

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi