Presidendi külalisi ehmatasid ­hundid ja Sveta

30.08.2020 19:25
Hillar Kohv Fotod: A. Pärtel
Kommentaarid
5
Foto:

20. augustil, taasiseseisvuspäeval oli presidendi roosiaias vastuvõtt ning silma hakkas see, et näha polnud superstaar Anne Veskit, kohal oli presidendiproua Ingrid Rüütel ning Õhtulehe reporter Anu Saagim ehmatas valjuhäälselt, kui nägi hunditopiseid.

Superstaar Anne Veski teatas, et tal oli 20. augustil kaks esinemist ning igale poole ei jõua.
Presidendiproua Ingrid Rüütlilt uurisin, kuidas talle ­Sveta Grigorjeva kõne meeldis ning ta vastas: “Sveta ­Grigorjeva kõne sisaldas ka tõsiseid ideoloogilisi tagamaid, aga ma ei taha tüli teha. Topeltidentiteet on hea siis, kui inimene suudab mõlema rahvuse eksistentsiaalseid probleeme tunnetada, aga siin oli asi paraku küll ühele poole kaldus.”

Hundid on sümbol
Presidendilt eneselt aga tahtsin teada, miks olid roosiaias huntide topised. Küsimusele vastas Vabariigi Presidendi Kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe:
„20. augusti vastuvõtu kunstilise kontseptsiooni autor oli kunstnik Edith Karlson. Roosiaias olid põõsaste ja puude vahel hundid ja lõke. Lõke on see, mille ümber tekivad ja arenevad kogukonnad. Seda nii ürgajal kui ka tänapäeval. Lõke on soojus- ja valgusallikas, mille ääres erinevad inimesed istuvad ning arutavad, peegeldavad, laulavad, räägivad lugusid.
Eesti rahvusloom hunt on puutumatu ja metsiku looduse sümbol. Ta on universaalne tervikliku ökosüsteemi indikaator­liik, kuna mõõdab metsa tervist ja peegeldab inimeste arusaama looduse terviklikkusest. Kui hunt kõhu­täitmise eesmärgil on sattunud inimasustusele lähedale, on see märk sellest, et hundikari ei funktsioneeri normaalselt st kas neid on liiga väheks kütitud, kas neil pole enam metsa, kus elada või näiteks pole neil toitu, mida küttida.
Hundid on äärmiselt intelligentsed ja lähemal vaatlusel inimestele sarnasemad kui oskaks arvata. Nii nagu inimeselegi, on huntide jaoks kõige tähtsam pere: iga karjaliige on tähtis, karjaliikmete sidemed on ülimalt tugevad ning igaüht leinatakse kaotuse korral.
Kunstniku pseudolooduslik huntide installatsioon oli läbi huumori nii viide koroonaajastu ühele sümbolile “loomad linnas” kui ka tõsisele teemale – kuhu peab minema metsloom, kui tal pole enam kuhugi minna. Kuhu peab minema inimene, kellel pole enam kodu?”

Kõnesid ei kooskõlastata
Mailin Aasmäe vastas ka küsimusele, kuidas suhtub president Kersti Kaljulaid Sveta Grigorjeva kõnesse roosiaias peetud vastuvõtul.
„Mis puudutab Sveta Grigorjeva kõnet, siis ei ole presidendi kantselei roll olla kooskõlastaja. Kantselei valib oma erinevatele sündmusele kõnelejaid ja esinejaid, ent igaühele neist jääb vabadus oma loomingu sisu üle ise otsustada.”    



Vaadatud 1120 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
amira

hunt on väga koera sarnane .ja üldse on loomad targad ,kahju nad ei räägi. võib olla ma ei taha ,siis mu kass sõimaks iga päev viis tundi.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi