Sahin: Õpetajate kõrged palgad tekitavad väikekohtades kadedust

 Õpetajad streigivad, kuna valitsus venitab palga läbirääkimistega ega pole pakkunud välja konkreetset plaani palgatõusu kokkuleppe täitmiseks. Väljaspool tõmbekeskusi on aga olukord mitmeti mõistetav.

"Näiteid, kus õpetajate puuduse tõttu on olemasolevad õpetajad sunnitud töötama isegi kuni topeltkoormusega, on esitatud otsekui tõendit, et õpetajate palk polegi madal. See on teadlikult eksitav ja sügavalt ebaeetiline. See on umbes sama, kui öelda, et kellel ei jagu raha, et perele süüa osta, võib ju päevale lisaks ka öösiti töötama hakata," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees ja streigijuht Reemo Voltri.

Medaljonil on aga ka teine külg. Väidetavalt pumpavad kohalikud omavalitsused aina suuremaid tükke oma eelarvest õpetajate palkadesse. Palkadesse, mis kohalikul tasandil on tugevalt kõrgemad kui teistel KOVi töötajatel. Eriti tugeva palgalise löögi all on näiteks sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialistid, kes mõnes maakonnas saavad õpetajatest kõvasti väiksemat palka, aga töö on vaimselt ja tihtilugu ka füüsiliselt raskem.  “Kohalikust omavalitsusest öeldakse, et eelarve läheb õpetajatele, meie palka ei saa tõsta!” kirjeldab vallavalitsuse  palgal olev lastekaitsespetsialist, kes saab pisut üle 1200 euro brutopalka. Õpetajate keskmine netopalk on 2048 eurot. Kui teiste palgad jäävad samaks ja õpetajatel tõusevad, on karta, et aina mõrumaks meelsus muutub.

„Meie piirkonna õpetajad on juba kell 14 kõik poes, tööpäev läbi, ostavad head-paremat ja koju. Sotsiaaltöö ja lastekaitsespetsialistid töötavad mõnikord hommikust õhtuni ja töö on pehmelt öeldes stressirohkem, sest tegeleme peamiselt probleemsete inimestega.” Kõik on olulised ja kõikide panust peab väärtustama.