Suhted: “Aga kui laps ise tahab ­paljudes huviringides käia?”

Madli (35) on värske teise klassi õpilase ema. Tema tütar on juba väiksest saadik väga aktiivne ja alati soovinud osaleda erinevates huviringides.

Nüüd teeb lapse soovide rodu ema juba üsna murelikuks, eriti kui ta loeb soovitusi, kus öeldakse, et üle kahe ringi pole algklassilapsele mõistlik... “Minu laps soovib osaleda lausa kuues ringis,” ohkab Madli.
Madli räägib, et temal ja ta abikaasal Markol on alati olnud tükk tegemist, et tütre tegemisi ohjata. “Lasteaias soovis ta kangesti käia laulmas, tantsimas ja lisaks veel kunstiringis,” jutustab ta. “Keelata nagu ka ei tahtnud, kuna need on kõik on sellised tegevused, mida ta väga armastab ja millega tegelemist nendes ringides ta ka väga nautis. Kui laps möödunud aastal kooli läks, siis tuli ahvatlus muidugi veel juurde. Koolis tegutses neil mitmesuguseid põnevaid ringe: robootika, samuti laulukoor, näitering, puutöö, keraamika... Siis hakkasime talle küll hoolega selgitustööd tegema, et kõike lihtsalt ei saa ega jõua ja et esikohal on ikkagi koolitöö! Laps oli aga siiralt õnnetu. Ta kinnitas ja kinnitas meile päevast päeva, et ta tahaks vähemalt proovida seda ja teist ja kolmandat ringi, et need tunduvad nii põnevad ja kindlasti ei väsita see koormus teda ära. Otsustasime siis, et laseme tal proovida ja vaatame, mis saab. Lõpuks oligi nii, et laps osales viies erinevas ringis ja tundus tõesti, et ta saabki kõigega hakkama! Ei olnud ta õhtuks liiga väsinud ja koolis läks ka hästi. Me siis ei näinud mõtet väga viriseda ega keelata ka. Vahepeal tuli koroonaaeg peale ja kõik rahunes sootuks maha. Tollal nägime, kui igav on lapsel ja kui keeruline oli talle kodus piisavalt rakendust leida. Ta ootas nii väga kooli algust, ja erilise innuga huviringide algust. Nüüd siis on nõnda, et sel aastal on sõelale jäänud esialgu koguni kuus ringi. Mulle endale tundub see hirmutavalt palju.

Kuidas ta küll jaksab?
Lapsel endal silmad säravad, kui ta ühest kohast teise jookseb. Ta tahab tantsida, ta tahab näidelda, laulda, maalida, ujumist ja inglise keelt õppida. Kogu selle graafiku kestel jääb tal paar õhtut siiski ka vabalt niisama olemiseks, aga olen märganud, et nendel õhtutel on ta kuidagi nagu rahutu ja igavleb. Talle meeldib see, kui on tegevust.
Mind ennast paneb küll imestama, kuidas laps jõuab nii paljudes ringides käia. Mina tema asemel oleksin ammu surmväsinud, kui peaks pärast koolipäeva veel nii palju ringi traavima. Oma tööpäevast olen ma igatahes küll õhtuks väga omadega läbi, ja mis see koolipäevgi muud ju on kui lapse töö. Kuid tütar on oluliselt aktiivsem, kui mina kunagi olen olnud.
Samas olen ma ta pärast ikkagi murelik. Jah, laps on tubli ja tragi, saab oma kooliasjadega ka väga hästi hakkama. Kuid kas seda kõike ikkagi liiga palju ei ole? Ta on siiski alles kaheksa-aastane ja teist aastat koolis. Olen viimasel ajal selle teema kohta internetist infot otsinud ja lugenud artikleid – üldiselt ikkagi leitakse, et algklassi­lapsel ei tohiks väga tihedat graafikut olla ning ta võiks käia ehk kõige rohkem kahes huviringis. Meie tase on siis nüüd kolmekordselt selle ületanud...

Katsetamise aeg
Samas ma loodan natukene ise selle peale, et võib-olla just niimoodi katsetades kujunevadki lapsel välja need kindlad asjad, millega ta edaspidi soovib tõsisemalt tegelema jääda. Kuidagi peavad need huvid ju kujunema ja miks siis mitte läbi selle, et ta reaalselt proovibki järele, mis talle meeldib ja sobib. Peaasi, et ta endale selle katsetamise käigus liiga ei tee! Tegelikult tuleks ilmselt lähtuda ikkagi konkreetsest lapsest ja kui ma praegu enda oma jälgin, siis ma ei näe, et tal toimetulekuga probleeme oleks. Arvan, et me lihtsalt keelamise pärast praegu tal siiski midagi ära keelama ei hakka, vaatame, kuidas kõik kujuneb. Soovitaksin seda ka teistele vanematele, kes meie olukorras: jälgige oma last! Peamine on, et ta jõuaks ka puhata ja et kooliasjadega oleks kõik korras.”