Suhted: “Ämmale ei sobinud meie lapse nimi!”

11.10.2020 23:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv foto
Kommentaarid
5
Foto:

Elo (29) on väga nördinud nii oma mehe Kalevi (32) kui ka eriti tema ema käitumise pärast. Nimelt leidis ämm, et Elo ja Kalevi äsjasündinud poja nimi ei ole ilus ja ei sobi.

Kalev otsustaski ema arvamuse pärast, et seda nime nad lapsele ei pane. “Aga ometi oli see alguses meie mõlema otsus,” on Elo väga solvunud.
Elo jutustab, et on juba palju aastaid soovinud panna oma esimesele lapsele ühte kindlat nime. “Tegemist on minu vanaisa nimega,” räägib ta. “Olin vanaisaga väga lähedane, kahjuks suri ta juba siis, kui olin viisteist. Ma ei hakka seda nime konkreetselt välja tooma, kuid võin öelda nii palju, et tegemist on igati normaalse eesti mehe nimega. Ei midagi väga eriskummalist. Kui selgus, et mul ja Kalevil ongi sündimas poeg, olin ma väga õnnelik, et nime peale eriti rohkem mõtlema ei pidanudki – see oli juba ammu olemas! Eriti suurt rõõmu tundsin sellest, et Kalev oli minuga nõus ja ka temale paistis nimi meeldivat. Ütles veel, et kena lihtne nimi. Kui keegi mu tutvusringkonnas küsis, mis lapsele nimeks paneme, siis nimetasingi kõigile kohe julgelt selle sama nime – olin meie valikus sedavõrd kindel!
Seda rõõmu jätkus aga ainult nii kauaks, kuni mehe ema seda kuulis. Temale ei meeldinud nimi absoluutselt. Esiteks olevat see tema arvates liiga lihtne ja eesti­pärane. “Tänapäeva noored lähevad ju puha välismaale, seal on tal sellise nimega väga keeruline,” oli tema arvamus. Miks ta aga tegelikult selle nime vastu nii kangesti oli, sellel oli sootuks teine põhjus. Nimelt olla neil suguvõsas olnud sama nimega joodik, nii-öelda perekonna must lammas. Aga tegemist on kauge sugulasega, nii kauge, et isegi Kalevil ei tulnud ta üldse esialgu meelde!

Rääkis poja ümber
Olgu, võiks ju mõelda, et igaüks otsustab ise, mis ta omale lapsele nime paneb – mis see üldse ämma asi on! Kuid kahjuks suutis ta Kalevi ümber mõtlema panna. Mees leidis ühtäkki, et emal on õigus ja see nimi pole ikka teps mitte hea mõte. Hakkas pakkuma imelikke võõrapäraseid nimesid, mis minule jällegi omakorda sugugi ei sobinud. Kaldun arvama, et need olid ta ema pakutud nimed, ehkki seda ta küll ei tunnistanud, et nii oleks. Üritasin ikka rääkida, et sulle ju meeldis ja olime ammu otsustanud jne, kuid see rong oli lõplikult läinud. Kalev ei olnud selle nimega enam nõus. Vahepeal oli tunne, et meie laps jääbki nüüd nimeta, sest kompromissi ei paistnud kusagilt tulevat, kuid lõpuks jõudsime siis ühe nime osas ikka kuidagi kokkuleppele ja selle laps ka sai.
Hakkan selle nimega tasapisi harjuma, alguses tundus küll võõrastav ja kuidagi nagu iseenesest tuli keele peale alati see eelmine nimi, millega juba nii kindlalt olin arvestanud. Ka minu enda ema ja õde ütlesid, et esimene valik oleks olnud pisut ilusam ja suupärasem. Nojah, aga mida mina sinna parata sain?

Kurb, kui niimoodi sekkutakse
Kõik oleks pealtnäha justkui korras, Kalevi ema on ka enam-vähem rahul, aga minul on endiselt okas hinges. Mis õigusega sekkub ämm niimoodi meie ellu? Tema sai omal ajal oma lastele nimed panna ja nii peakski olema: igale lapsele panevad nime tema vanemad. Ka Kalevi peale olen tegelikult endiselt nördinud. Ma tean, et ta austab paljuski oma ema arvamust ja arvestab sellega, kuid miks praegu minust ja meie omavahelistest kokkulepetest niimoodi üle sõideti? Küll oleks tore, kui vanavanemad arvestaks rohkem noorte otsuste ja arvamustega. Ei ole vaja kohe kritiseerima ja maha tegema hakata, tasuks püüda rohkem mõista. See ei käi nüüd konkreetselt ainult meie nimeloo kohta, vaid üleüldse.”




Vaadatud 1149 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
nimetaja

https://diletant.media/articles/25818549/

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi