Suhted: Lapse onu annab talle halba eeskuju

24.02.2019 19:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
1
Foto:

Siiri (26, nimi muudetud) elab olude sunnil koos 4aastase pojaga ajutiselt oma ema juures. Seal samas elab ka Siiri 21aastane vend, kelle käitumine aga naisele tublisti meelehärmi tekitab.

"Ta suitsetab, ropendab, jookseb punase tulega üle tänava, jätab oma õllepudeleid vedelema," loetleb Siiri pead vangutades ja tunnistab, et enne lapse sündi ei osanud ta selliseid asju tähelegi panna, nüüd aga häirivad need väga.
Siiri läks elukaaslasest lahku veidi rohkem kui kolme kuu eest ning kuna korter, kus nad elasid, kuulus mehele, oli Siiri see, kes pidi sealt lahkuma. "Meil tekkisid suured erimeelsused, suurelt olid need tingitud tema alkoholilembusest," põhjendab naine. "Mees armastas väga napsutada ja kutsuda külla ka oma sõpru, kellega siis muudkui joodi ja... Ühesõnaga oli selge, et meie suhe ei saa kestma jääda. Mingil hetkel pakkisin oma asjad kokku ja tulin koos lapsega tulema. Esialgu ema juurde, sest korterit ju päris päevapealt ei üüri, sobiva eluaseme leidmine võtab ikkagi natuke aega.
Ema elab eramajas koos minust viis aastat noorema vennaga, kes õpib kõrgkoolis. Isa lahkus meie pere juurest juba paljude aastate eest. Ruumi on ema juures küllaga ka minu ja mu lapse jaoks ning ema oli rõõmuga valmis meid enda juurde võtma, kinnitades, et võime loomulikult jääda nii kauaks kui iganes soovime. Seega tundus esialgu, et kõik on nagu väga hästi, suurepärane lahendus. Muidugi tahaks ikka omaette olemist, aga vähemalt saab seda rahulikult otsida ning ei pea kuskile kiirustama. Saab ka veidi raha juurde koguda, sest ema keeldub minult igasugust üüri vastu võtmast. Nüüd aga probleemi juurde - selleks on minu vennaraas, kes ei saa sugugi aru, et lapsega ühe katuse all elades võiks mõningate asjadega arvestada!

Ei saa ignoreerida
Mu vend on kohati täiesti nagu teismeline alles, ehkki vanuse poolest võiks nagu natuke mõistust juba peas olla. Meil on tulnud palju probleeme tema käitumise osas, mis mind ennast võib-olla isegi üsna külmaks jätaks, aga kui majas on ka 4aastane laps, siis ei saa neile asjadele nagu päris läbi sõrmede vaadata. Üks asi on näiteks suitsetamine. Minu pärast suitsetagu, aga normaalne oleks seda teha väljas. Vend aga suitsetab köögis, avatud akna all, millest paraku mingit kasu pole, isegi hullemaks ajab asja. Tulemus on see, et terve köök on külm kui hundilaut ja ikkagi suitsuhaisu paksult täis. See pole normaalne, et väike laps peab istuma külmas ja suitsuhaisu sees! Vend aga väidab, et lõhna polevat ju üldse tunda ning et tema ei viitsi ometi iga suitsu pärast õue joosta, see polevat normaalne midagi sellist nõuda.
Teine asi on tema keelekasutus. "Raisk" ja "kurat" on tal praktiliselt sidesõnad ja need kuuluvad leebemate vägisõnade hulka, tema sõnavaras on ikka päris mahlakaid väljendeid. Neid toob ta kuuldavale, kui talle mõni asi ei meeldi, näiteks mõni poliitik või see, missugune ilm parajasti väljas on, või kui ta on endale noaga sõrme lõiganud või... no võib olla täiesti suvaline asi, mille peale poiss karjatab, et oh sa raisk küll... Minul tõusevad ihukarvad püsti, kui ta lapse kuuldes nii räägib! Juba olengi lapse suust kuulnud päris mitut ta onule kuuluvat väljendit. Ja kuidas sa seletad, et nii pole ilus, kui ta ometi neid väljendeid pidevalt täiskasvanu suust kuuleb?

Lapsega koos punasega üle tee?!
Iseenesest saavad mu vend ja poeg väga hästi läbi ja kohati tegeleb vend temaga vabatahtlikult ning heameelega. Ka laps on oma onust üsna vaimustuses. Seda suurem nördimus mind tabas, kui märkasin kord nende kahe käitumist tänaval. Nad läksid koos üle tänava poodi, poiss kauples end onuga kaasa. Nägin aknast, kuidas fooris põles punane tuli, ja mu vend lihtsalt süüdimatult viipas lapsele, et lähme üle. Kusjuures ei olnud isegi tänav autodest päris tühi, eemalt lähenes neid mitu tükki! Mis signaali selline käitumine lapsele annab - et foore ei peagi jälgima? See oli ikka väga kuri lugu, ja pärast ma loomulikult pahandasin vennaga. Tema vihastas omakorda, et mina muudkui näägutan mingite tühjade asjade pärast. Et tema oli poisile isegi öelnud, et üksi ei tohi niimoodi kunagi teha.
No ja muidugi on vend ka kohutavalt lohakas. Ta pole mingi joodik - heldus, kaugeltki mitte selline nagu oli mu mees! - kuid õlut ta armastab ja paraku jätab neid purke-pudeleid igale poole vedelema. Ja see on lihtsalt rõve, eriti arvestades, et ma tulen just suhtest, mille hävitaski peamiselt alkohol.
Olen püüdnud temaga nii palju rääkida, aga ei jõua nagu kuidagi päriselt temani, ta justkui ei tahagi aru saada ega oma käitumist muuta. Ei saa ka emale väga kaevata, sest vend on alati tema suur lemmiklaps olnud. Ja ema oli niigi väga vastutulelik, et mu nii avasüli vastu võttis. Kui tema venna lollusi kannatab, siis on minust nagu natuke tobe hakata omi reegleid kehtestama. Või peaks siiski, oma lapse huvides? Saan aru, et ideaalseim lahendus oleks muidugi välja kolida, aga momendil näib, et sellega läheb veel aega."



Vaadatud 965 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Men

Saame aru miks suhe lõppes ja mees jooma hakkas.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi