Suhted: Mees solvab kõiki ja nimetab seda otsekohesuseks

10.05.2020 20:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv foto
Kommentaarid
8
Foto:

Raili (29) on palju pidanud piinlikkust tundma oma ­elukaaslase käitumise pärast.

"Küll on ta öelnud, et üks või teine inimene on paksuks läinud, küll külas kritiseerinud toitu," ohkab naine. "Ja kõik on sellise sildi all, et tema olevat aus ja otsekohene inimene, kes ütleb nii nagu asjad on!"
Raili ja tema elukaaslane Mark (30) on koos olnud peaaegu kaks aastat. "Iseenesest alguses mind võlus tema äärmiselt enesekindel hoiak ja kuidas ta tõesti ütles alati kõigi ja kõige kohta välja seda, mida mõtles," räägib Raili. "Mõtlesin – milline julge ja äge mees! Kõik peaks temast eeskuju võtma ja julgemad olema, mitte keerutama ja selja taga ussitama, kui miski ei meeldi. Aga pikapeale hakkasin ma aru saama, et mees läheb selle asjaga ikka väga liiale. Nii liiale, et hakkas tekkima piinlikke olukordi, ja ütleme nii, et neid pole olnud sugugi mitte vähe. Mäletan, et kõigepealt kuulsin tema kommentaari ta enda õe kohta, kui sellega ükskord kohvikus kokku saime. Mark ütles oma õele: "Kuule, sa oled päris kõvasti juurde võtnud! Kooki ma ei soovitaks sul küll osta!" Olin jahmunud, siis käis peast läbi, et see on ju ta oma õde – vahest neil ongi omavahel sellised naljad? Kuid ei, õde näis olevat väga häiritud sellest arvamuseavaldusest. Kooki ta tõepoolest ei võtnudki! Ja rääkis pikalt ning ilmselgelt solvunult sellest, millest ta kaalutõus on tingitud (tegemist oli tervislike põhjustega). Mina kinnitasin talle, et ta näeb väga hea välja, mispeale Mark muidugi plärtsatas kohe, et mis hea, oleks ma ta õde enne tundnud, kui too saledam oli, vot siis nägi ta alles hea välja! No nii kohatu tundus sedasi naisterahvale tema välimuse kohta öelda.

Otsekohene või taktitu?
Pärast, kui sellest rääkisime, siis ta ütleski mulle, et mis kohatu või ebaviisakas – see oli ju tõsi! Õde olevat tõesti päris palju juurde võtnud. Et kas inimesed siis tõesti ei kannata tõde ja tahaksid kuulda mingit mulli, mis üldse tõele ei vasta? Mina leian, et siis ei pea üldse kommenteerima, kui midagi head öelda ei ole. Õde teab ju ise ka oma kaalutõusust, see tõusis tal seoses ravimitega ja ta ei saanud sinna midagi parata. Kujutan hästi ette, kui ebameeldiv võis olla tal olla, kui vend nii ütles.
Aga asi läks edasi nii, et neid kommentaare hakkas ikka lendama pidevalt ja igasuguste olukordade ja inimeste pihta. Kord näiteks ütles ta ühele oma sõbrale, et kuule, sa peaks duši alla minema, korralik higihais on juures.
Tol hetkel oleks ma piinlikkusest minestada tahtnud, õnneks see sõber oli vist Marki "otsekohesusega" harjunud ja hakkas ise naerma. Kuid minu vanaema oli südamest solvunud, kui noormees talle temaga esimesel kohtumisel teatas, et tema tehtud õunakook kahjuks ei ole väga hea, liiga magus ja õunaseemneid oli sisse sattunud, mis krõmpsusid hammaste all. Vaat siis ma olin ikka päris tõsiselt vihane ta peale ja see oli meie esimene tüli. Markil jäi õigust jälle ülegi: vanaema ju ometi ise küsis! Tema andis ausat tagasisidet, siis memm teab teinekord, kuidas paremini teha!

Enda kritiseerimist ei talu
Tõsiasi on aga see, et kui Marki enda kohta midagi öelda, siis see talle küll eriti ei meeldi. Olen vahel meelega midagi öelnud, et näha, kuidas ta reageerib. Näiteks öelnud, et kuule, see särk on sul juba nii välja veninud, ära sellega küll tule, kui me välja läheme. Või et sul on kõhuke ette tekkinud, hakkame õige koos jooksmas käima? Siis ta vihastab ja leiab, et mul ei ole õigus, mida ma tänitan ta kallal?
Aga ise teiste kallal võib tänitada küll. Minu kehakaal on talle samuti ette jäänud, tema arvates on mul mõned kilod üleliia (eks on ka, olen sellest teadlik, aga mulle ei meeldi, kui ta seda kommenteerib). Kuna toitude osas ta tõesti ongi väga pirts, siis mina üldjuhul kodus süüa ei tee, olengi selle asja mehe hooleks jätnud. Süüa teeb ta üldiselt päris heameelega ja seda tuleb tunnistada, et tema toidud on päris head. Kuid mina ei tea, mis sellisest suhtest pikemas perspektiivis saab, kus mehe kohatuse pärast alailma piinlikkust peab tundma! Mõned inimesed vist tõesti ei taju seda piiri ära, kustmaalt lõpeb otsekohesus ja algab puhas ebaviisakus."



Vaadatud 2588 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kõige kiirem

tee vaenlast avastada on tõe väljaütlemine. Isegi Zeusi egiid ei kaitse. Tuleta meelde solvangud suusarajal, kui seljataga karjuti "Rada!", kuigi mõõdasõiduks jaksu ei jätkunud. Spordis esitatakse viha ja solvanguid rohkem kui sinisilmsetel kirjaneiudel juriste korraloomiseks. Jõudu, tühikargajatele ja memmekatele!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi