Suhted: Nõutu ema: “Miks see on kõigi asi, kas ja kui kaua ma oma last imetan?”
Eva on peagi aastaseks saava poja ema. Talle näib, et absoluutselt kõigil, isegi võhivõõrastel, on midagi selle kohta öelda, kuidas emad oma lapsi peaksid toitma.
“See on ebanormaalne,” pahandab ta ja toob näite, et temale on korduvalt halvasti öeldud, kui ta (igati diskreetselt) on beebit avalikus kohas imetanud. Eva mitmed sõbrannad on aga saanud halvustavaid märkusi lapse pudeliga toitmise pärast.
“Kui vaatan praegu tagasi oma esimesele aastale emana, siis lapsest on muidugi olnud palju rõõmu ja eks on olnud ka oma rasked ajad, kui ta näiteks vahepeal sugugi magada ei tahtnud,” jutustab Eva. “Kõige keerulisem oli aga hoopis see tohutu nõuannete tulv, mis igast suunast peale lendas: vanemad, sugulased, sõbrannad, juhututtavad, isegi võhivõõrad... Üks asi, mille üle kõige rohkem arvamusi avaldati, oli muidugi imetamine. Minul endal õnnestus imetamine algusest peale üsna lihtsalt ja võiks ju arvata, et pääsesin negatiivsetest kommentaaridest, aga kus sa sellega! Kõigepealt üllatas mu oma ema mind kummaliste sõnavõttudega. Ta oli nimelt veendunud, et kuna temal omal ajal piima ei olnud, siis ei ole seda ka minul. Ostis mulle juba raseduse ajal kokku lutipudeleid ja piimasegusid, ehkki ma talle kogu aeg ütlesin, et ma neid ei soovi ja kavatsen, kui vähegi võimalik, ikka kindlasti imetama hakata. Tema aga arvas, et vähemalt igaks juhuks võiks need asjad ikka kodus olemas olla. No nad siis olid, ehkki vaja ei läinud neid kordagi. Kui laps sündis, sujus imetamine algusest peale hästi. Aga iga kord, kui laps nuttis, arvas ema, et tal on kõht tühi! Ma sain aina seletada ja seletada, et kõik on hästi. Kord mainisin talle mõtlematult seda, et laps öösiti kehvasti magab – kohe oli ema taas veendunud, et ju ikka kõht tühjaks jääb, temal olla mitmetel tuttavatel lastega sama probleem olnud, mille lisatoit ja piimaasendaja ära lahendasid. Keeldusin, laps hakkas peagi ise paremini magama. Aga ema ei olnud kaugeltki ainus, kes seda teemat kommenteeris.
Diskreetsusele vaatamata ikka pahandati
Näiteks on suurt probleemi valmistanud need harvad juhused, kui mul on tarvis olnud last kusagil avalikus kohas toita. Ma olen ennast nendeks puhkudeks alati varustanud salliga ja tean, et laps on söönud väga diskreetselt, aga kahel korral on võõras hakanud kommenteerima. Ühe korra juhtus see kohvikus ja teise korra suvel pargis. Kohvikus heitis üks vanem naisterahvas meie poole pahaseid kõõrdpilke ja pobises oma kaaslasele, et vanasti ikka päris nii ei tehtud. Pargis jälle kommenteeris üks paarikümneaastane neiu teisele endasugusele, et lihtsalt rõve vaatepilt. Nii halb tunne jäi sellest kõigest!
Beebi toitmine paistab olevat selline teema, milles sa lihtsalt ei saa kuidagi kõigile meelepäraselt käituda. Ikka teed kellegi arvates midagi halvasti ja valesti. Näiteks on mul mitu sõbrannat, kelle lapsed on olude sunnil pudelitoidul. Tean hästi, et ei ole tegemist laiskade ega lohakate emadega, nad on kõvasti pingutanud, kuid ühel või teisel põhjusel ei ole imetamine kuidagi õnnestunud. Kahjuks on neil kõigil väga palju negatiivseid kogemusi just ümberkaudsete kommentaaridega.
Pealetükkivad nõuanded
Arstid näiteks on asjaoludest kuulmata kohe hakanud pidama loenguid sellest, kuidas rinnapiim on ikka kõige kasulikum. Tuttavad on uurinud lapse toitmise kohta ja samuti hakanud nõuandeid jagama, mõistmata, et kõik on juba ammu läbi proovitud ja et kogu teema on nende naiste jaoks äärmiselt õrn ja delikaatne. Avalikus kohas pudeli andmisest ei tasu rääkidagi, sellega on halbu kogemusi kahjuks kõigil kolmel pudelitoitjast sõbrannal - ilmselt on see viltu vaatamine siis ikka väga, väga tavaline asi Eestis. Ühele sõbrannale astus üks võõras vanem naisterahvas kohe kõrvale ja hakkas pikalt-laialt rääkima sellest, mismoodi rinnapiima andmisega peaks ikkagi rohkem pingutama ja vaeva nägema!
Mind teeb selline asi väga nõutuks, kurvaks ja pahaseks. Kas ei ole kõige tähtsam see, et lapsel on kõht täis, teda armastatakse ja tema eest hoolitsetakse?
Emad võiks üksteise vastu natukene mõistvamad olla ja saada aru, et enamik siiski tahavad oma lapsele parimat ja teevad kõik selleks, et talle seda pakkuda. Kahjuks on olukordi igasuguseid ja mõnikord ei õnnestu kõik nii, nagu soovitakse ja planeeritakse. Kasvavad need lapsed piimasegu peal täpselt samamoodi üles nagu rinnapiimalgi! Kedagi ei tohiks tema valikute pärast halvustada ja üleüldse pole see kuidagiviisi võõraste asi, mida kellegi laps sööb.”