Suhted: Ökohull ema ajas pere meeleheite äärele

Tervislikud eluviisid on kahtlemata igati positiivne nähtus, aga mis saab siis, kui teised pereliikmed sellega sugugi kaasa minna ei taha?

Stella on ema äkilise „hulluse“ pärast täielikus masenduses, nagu ta seda kinnitab. „See on õudne,“ teatab tüdruk. „Kui ema niimoodi jätkab, siis lähen varsti kooli kõrvalt tööle ja üürin eraldi korteri, sest ma pole lõputult nõus seda lollust kannatama. Mu vend, kes on viisteist, samuti mitte. Vend on tegelikult isegi veel rohkem masenduses kui mina, eriti just söögi pärast… Aga ma alustan päris algusest. Noh, meie ema on tegelikult alati olnud tervislike eluviiside pooldaja. Ta teeb juba mitmendast aastat neli korda nädalas kepikõndi ning valmistab  kodus palju ise süüa ja enamasti teeb ta seda üpris hästi. Asi läks aga hulluks umbes paar kuud tagasi, kui ema luges ühest ajakirjast artiklit peredest, kes elavad hästi keskkonnateadlikku ja ülitervislikku ökoelu ning sattus sellest suurde vaimustusse. Ta võttis pähe, et meie võiks neist peredest eeskuju võtta ja peaksime hakkama samamoodi elama. Meil on ainult üks planeet ja seega peaksime tegema kõik selleks, et seda hoida, vaat niimoodi ütles ta. Ja eriti oluline pidi selline eluviis olema meie noorema õe jaoks, kes on nelja-aastane.

Söögiks ainult mahejuurikad
No ja läkski lahti. Ema keeras täiesti ära, kogu meie toidu tellis Ökosahvrist ja Kaubamaja tervisetoodete osakonnast vist tõi ka miskit. Teeks ta maitsvaid toite, poleks ei minul ega vennal mingit virisemist, aga see on õudne plöga, mida ta nüüd kokku keedab! Mingid täisteramakaronid, igasugused mahejuurikad, kaerakliid ja tont teab mis asjad veel… Nendest imelikest jahudest küpsetab ta näiteks saia, mis maitseb nagu saepuru ning juurikatest teeb hautisi, mis ei kõlba kassi saba allagi. Liha on praegu ainuke asi, mida ta tavalisest poest ostab, aga üldiselt teeb ta liharoogasid viimasel ajal väga harva. Ahjupraadidest või maitsvast hakklihakastmest ei tasu enam unistadagi! Ütlen ausalt, et viimased kaks kuud pole ei mina, vend ega ka meie väike õde enam normaalselt kõhtu täis saanud, sest see söök lihtsalt ei kõlba süüa. Ema kujutab ette, et meile, eriti veel väikeõele on sedalaadi toitumine jube kasulik, aga kokkuvõttes oleme kõik selle ajaga kõvasti kaalust alla võtnud, sest me ei taha seda jubedat toitu.

Oleks siis veel ainult toit
Asi ei piirdu üksnes söömisega. Ema on välja vahetanud kõik asjad, millele on olemas mingi tervislikum alternatiiv – siia kuuluvad näiteks pesupulber ja deodorant. Täitsa lõpp, ema ostis meie täiesti normaalse higipulga asemele mingi loodusliku, mis absoluutselt ei mõju! Koolis avastan nüüd sageli juba poole päeva ajal, et haisen rämedalt higi järele – seda eriti, kui tegemist on soojema ilmaga. Kui päike paistab, on meil koolis päris palav. Ja pesupulber on õudne, see ei võta üldse riietelt plekke välja! Olen ema lausa meeleheitlikult palunud, et ta vähemalt need kaks asja jälle normaalsetega asendaks, aga ta üldse ei kuula mind. Ütleb, et ei ole normaalne oma nahka kogu aeg mingite kemikaalidega ärritada ja et aastate pärast võib see kurjasti kätte tasuda. No mida sa oskad öelda või vaielda sellise inimesega?! Veel üks hull asi on see taaskasutuse värk. Ema tahab, et me vennaga ostaks omale riideid ainult kaltsukatest, sest polevat mõtet üleliigselt tarbida. Aga ma ei taha kaltsukatest mingeid vanu riideid, ma tahan uusi ja korralikke asju… Ema eeldab, et me sorteeriksime prügi ja peseksime isegi kohupiimakreemi topse puhtaks ja hoiaksime alles – no anna kannatust, ausõna! Nagu mul oma ajaga muud teha poleks, kui mingeid kreemitopse küürida.
Lugesin Nellist kunagi, kuidas kellegi naine oli jehoovatunnistajaks hakanud ja nüüd tuli see lugu mulle taas meelde. Meie ema on ka täpselt selline, täielik ajupesu ohver! Kahjuks ei ole meil isa, olen kindel, et vastasel juhul paneks ta emale mõistuse pähe ja käsiks selle pulli kiiremas korras ära lõpetada. Nüüd aga tundub mulle iga päevaga järjest enam, et varsti kobime vennaga kuskile omaette elama. Ainult väiksest õest on kahju, et temal pole ema lolluste eest kusagile põgeneda.“