Suhted: "Oo õudust – mu poeg kannab naisteriideid?!"

Leena (46) avastas millalgi oma 21-aastase poja kapist mitmesuguseid naisterõivaid, kingi ja pesu.

Kui ta esialgu arvas, et nood kuuluvad mõnele poja pruudile, siis mõni aeg hiljem tabas teda ränk ehmatus – ootamatult koju saabudes leidis ta eest nendes samades rõivastes ja kingades poja, kes pealegi oli tugevalt meigitud ja kandis parukat.
"Ma ei ole oma abikaasale kunagi rääkinud sellest, mida poja kohta avastasin," tunnistab Leena. "Tal on nõrk süda ja ma kardan, et ta lihtsalt ei elaks nii ehmatavat asja üle. Ka minule endale mõjus see ikka väga rängalt. Mu poeg, keda nimetaksin siin loos Joosepiks, ei ole kunagi silma paistnud selle poolest, et talle mingid tüdrukute asjad või riided võiksid meeldida. Tavaline noormees. Olgu, tüdruksõpra pole ta meile küll ühtegi tutvustanud, aga olen pannud selle rohkem nagu tema tagasihoidliku oleku arvele ja mõelnud, et küll see aeg ka tuleb, eks ta võib-olla on veidi hilisema küpsemisega kui tema eakaaslased. Seepärast olin väga üllatunud, kui leidsin kord tema kapinurgast hunniku naisteriideid - kaks ilusat minikleiti, kolm paari kõrge kontsaga kingi, sukad, pesu.
Olin läinud tema kapi kallale selleks, et otsida tema mütside-sallide-kinnaste kotist laenamiseks paar sõrmkindaid, kuna olin enda omad just ära kaotanud, aga väljas oli veel väga vastikult külm. Ja sattusin siis silmitsi säärase leiuga. Mida muud ma siis mõelda oskasin, kui et Joosepil on pruut tekkinud, ehkki ma ei osanud kuidagi leida seletust asjaolule, miks selle pruudi riideid sedasi poisi kapinurgas peaksid vedelema. Panin aga asjad tagasi ja loomulikult ei maininud ma Joosepile leitu kohta midagi. Lootsin, et ehk siis tutvustatakse neiut meile ka peagi.

Kohutav ehmatus ja ­piinlikkustunne
Paraku ei järgnenud sellele loole mingit tütarlapse tutvustamist. Hakkasin kõike juba tasapisi unustama, ehkki mõnikord ikka tuli asi meelde ja endamisi imestasin. Millalgi uurisin ka, et kas pole mõnda kena tüdrukut, keda ta tahaks meile külla tuua, aga Joosep raputas pead ja tegi sellise näo pähe, et mis juttu ma küll ajan. Kord juhtus nii, et abikaasa oli nädalavahetusel sõitnud maale oma ema abistama, mina plaanisin esialgu kaasa minna, siis aga otsustasin hoopiski kohtuda ühe sõbrannaga, keda polnud ammu näinud. Alles kohtumisel selgus, et sõbranna siiski ei saanud tulla ning nii pöördusin ma koju tagasi.
Uks oli lahti ja ma sain kohe aru, et Joosep on kodus, hüüdsin talle rõõmsalt tere. Hakkasin juba vadistama, miks ma nii vara tagasi jõudsin ning siis jäi mu suu poole sõna pealt kinni. Joosep seisis esikus, must sädelev kleit seljas ja kõrge kontsaga kingad jalas, ta oli tugevalt meigitud ja kandis peas pikkade heledate juustega parukat. Mind nähes oli ta nagu paigale tardunud, lihtsalt vahtis mulle otsa. Ja siis tormas ta oma tuppa ning lõi pauguga ukse kinni. Olin kohutavalt ehmunud ja mul oli nii piinlik, ma ei saanud mitte millestki enam aru. Natukese aja pärast läksin ja üritasin pojaga kõnelda, aga ta ei lasknud mind uksest sissegi. Alles õhtul hilja oli ta lõpuks nõus minuga rääkima.

Mis ma valesti olen teinud?
Poeg tunnistas, et jah, talle meeldib vahel eksperimenteerida ja selliseid asju selga-jalga proovida. Ütles, et ei, ta ei tunne ennast muidu naisena ega kavatse mingeid soovahetusoppe hakata ette võtma, kui ma midagi sellist peaksin arvama. Et see on lihtsalt puhas meelelahutus tema jaoks. Ütlesin, et olgu peale ning lubasin isale mitte rääkida, aga südamesse jäi see kõik mul ikka väga kriipima. Mõtlen ja mõtlen, kas olen poja kasvatamisel midagi valesti teinud? Miks ta selliste asjadega eksperimenteerib, mida see talle pakub? Minu mõistus ütleb, et normaalne meesterahvas ju midagi sellist ei tee. Või olen ma lootusetult ajast maha jäänud? Muus osas on poiss tubli, õpib kõrgkoolis ja käib osalise ajaga ka tööl, toetab rahaliselt ja plaanib varsti vanematekodust lahkuda. Sellise ülikummalise huvi ilmsikstulek teeb mind aga paratamatult väga murelikuks. Tihtipeale soovin, et ma ei oleks seda näinud. Kui ei tea, siis ei oska vähemalt südant ka valutada... Miks ta seda teeb? Kuhu see välja viib? Kas ta loob ühel hetkel tavalise ja normaalse pereelu? Need küsimused keerlevad nüüd alatasa mu peas."