Suurriikide suunavalikud mõjutavad kogu maailma

27.12.2020 22:30
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
1
Foto:

Ameerikas ja Hiinas toimuvale on põhjust kaasa elada ka väikeste riikide elanikel, sest maailm on meil kõigil ühine.

Harukordne aasta, vähemalt sel sajandil, eks? Kaks­kümmend kakskümmend. Soliidsed riigi­juhid käivad ringi otsekui panga­röövlid, päise päeva ajal värvilised maskid ees ja müksavad üksteist küünarnukkidega, saladuslik äraseletatud ilme silmis. ”Mis küll toimub?” peaks normaalne inimene olema ­minestuse äärel.
Ei midagi. Business as usual. Inimene harjub. Vaid Ameerika riigipea ja valitsusjuht kurdab kibedalt, et valimistel tehti sohki ja seetõttu sai tema võidust hoopis kaotus. Muidugi paneks säherdune ülekohus igaühe meist tükke tegema, ent tõe huvides tunnistagem, et enamik ameeriklasi ei usu oma presidendi juttu, üksnes kolmandik.
Venemaa president on oma ametivennast kuraasikam: kes see säherdune Berliini patsient (ei, kurja ei tohi nimepidi kutsuda, juhtub õnnetus – seda teame me ju kõik!) tõesti, kes too oma arust õige on? Ning lohutab üldsust: ”Me ei hooli temast, seepärast pole ka ära tapnud. Ta pole küllalt tähtis, et tapetud saada.” Vot. Järelikult on sellel patsiendil n-ö kasvuruumi, et edaspidi vastata kõikidele tähtsuse kriteeriumidele, mis?  
Erinevalt ameeriklastest, kellest paljud ei võta presidendi kurtmisi südamesse, usuvad venelased oma ülemust. On seda ikka ajaloos teinud ja selle eest ka täishinda maksnud.   

Targem ikka
Loodan, et karastatud lugejale neist näiteist piisab, et jõuaksime kenasti üheskoos tõdemuseni: tulevikku on võimatu ennustada. See on ka kõige pöörasemast ennustusest uskumatum. Sestap ongi selle ettearvamine nii põnev, sest inimese­loom on ju nii uudis­himulik. Kõikide kirjatsurade ja arvajate õnneks. Ave!
Pole halba ilma heata: tänavu saime me kaunis selgeks USA presidendivalimiste keerukuse, otsekui oleks meie näol tegu juristidega, kes peavad diplomi saamiseks tegema eksami välisriikide õiguses. Sel aastal hakkasime me vahet tegema ka piikproteiini ja antikehade vahel ning teame, et nahkhiirtel on viiruseid veel küll ja enam, et eelmisel sajandil saime me loomadelt kaks, aga sel kahel aastakümnel juba viis viirust, sealhulgas kolm globaalselt ­levinut.
Koostöö riikide ja teadlaste vahel pandeemiast jagusaamisel oli samuti harukordne, nagu aastagi. Enne 2020 oli kõige kiiremini jõutud nelja aastaga vaktsiinini, leetrite vastu. Aga sel puhul oli tegemist ammu tuntud viirusega. Nüüd, ja seda uue viiruse puhul, jõuti vaktsiinini seitsme, võime öelda ka 9 kuuga. Olenevalt, millest me ajaarvamise algust loeme.

Koostöö võidukäik
Võib juhtuda, et juba möödanikuks vajuv aasta saab tähiseks inimkonna teel, sest üha enam juurdub arusaam, et arengu ja tsvilisatsiooni teel ootavad meid säherdused väljakutsed ja tõkked, et üksnes üheskoos, vaid ühiselt suudame edu saavutada. Kliima, pandeemia, inimese mõju Maale (pärast maailma suurima Hiina Kolme Kuru Tammi valmimist 2012 Jangtse jõel, mille taha tekkis 1000 km2 suurune veehoidla, nihkus Maa poolus 3 cm). Ühiste murede nime­kiri pikeneb iga aastaga.

Tulevik trendide peeglis
Aasta 2021 on  teatavasti hiina kuukalendris Pühvli aasta, mis tähendavat kõva tööd ja ootamatuid pöördeid, järske muudatusi. Nii räägib Hongkong, hiinlased, ja nemad juba teavad. On kolm tuhat aastat teadnud. …usume meie.
Nüüdisajal püütakse tulevikku ennustada trendide avastamise kaudu. Kindlasti on üheks selliseks Hiina järjest kasvav tähtus, vastukaaluks USA-le. Kas võime siinkohal öelda, et pole midagi uut Päikese all? Aastail 0-1820 elasid hiinlased kõige võimsamas riigis ja loodavad jälle selleni jõuda viieteistkümne aastaga, aastaks 2035. Ülejäänud maailm vaatab pealt ja püüab kõigest väest pihta saada, mis värk Hiinaga on, kuhu poole on nad teel, ent lihtne see pole.
Henry Kissinger, ­presidentide legendaarne nõunik ja käskjalg ning julgeolekuguru kinnitas pool sajandit tagasi, et Chou Enlaiga vesteldes (Hiina kauaaegne peaminister) sai ta aru, et tema vastas istub inimene, kelle ühiskond on aastatuhandete (elu)tarkusega varustatud ja püsivat tsivilisatsiooni ­nautinud pea sama kaua.
Need mehed normaliseerisid kahe riigi läbikäimise, taastati saatkonnad, Hiina RV valitsus sai oma koha ÜRO Julgeolekunõukogus ning terve riik tegi läbi kiire ja unikaalse arengu. Hiinas on rohkem ülikiirete rongide (üle 250 km/tunnis) teid kui ülejäänud maailmas kokku. Säherdusi näiteid on küll, ent me ei hooma, miline konkurents nii heas kui halvas, valitseb suurriikides: inimeste, ideede, ettevõtete ja ­piirkondade tasemel.

Vaesus sai likvideeritud
3. detsembril teatas Hiina, et riigis on absoluutne vaesus likvideeritud. ”Muljet avaldav võit” kinnitati partei Alatise ­Komitee istungil.
President Xi märkis, et kaheksa aastaga pääses vaesusest 100 miljonit inimest. Vaesust nähti kui pidurit arengule ja nüüd on Hiinas maailma arvukaim keskklass, 400 miljoni ringis.
Hiina vaene kulutab alla 2,2 dollari päevas, seega on piir suhteliselt madalal, ent ka korda on saadetud palju, ainuüksi sel aastal kulutatakse vaeste peale 146 miljardit jüaani (22 miljardit USD).

Internet teeb saladused avalikuks
Bill Clinton arvas omal ajal, veerand sajandit tagasi, et ­internet muudab hiinlase ja Hiina riigikorra avatuks, lääne demokraatia sarnaseks. ”Vaadake, kui palju meid on internet muutnud, kinnitas Bill.  
Tõesti, ameeriklased olid sellele oma leiutusele ülimalt uhked ja võrdlesid www tähtsust inimkonnale tule kasutusele­võtuga. Paraku jätkasid hiinlased oma teed ega hoolinud märkimisväärselt protestantlikust demokraatiast.
Hiinlased naljatavad, et ameeriklased on ”know-how” asendanud hiinlastega suhtlemisel loosugiga ”no show”, ent hiljaks jäänud, see ei takistavat neil järgmise paari aasta jooksul jõudmast kvantarvuti praktilise rakenduseni, mis andvat arvutitele säherduse võimsuse, niisuguse lausa ”üle mõistuse” kiiruse, et miski, panga­koodidest salakeelteni, pole lahtimuukimise eest kaitstud. Praktiliselt iga saladus saavat avalikuks.
Mis meid siis ees ootab? Iga lugeja saab lasta fantaasial lennata, mida säherdune maailm tähendab, kui mul ja sul on telefonis kvantarvuti ning ma näen inimest pangaautomaadist raha välja võtmas, mis? Rikutud fantaasia muidugi, sest 95% Shangai turgudel ostjaist ei kasuta pangaautomaati, vaid maksavad oma ostude eest mobiiliga. Tartu turul ­kindlasti samuti, eks?
Mõni päev tagasi ulatas Hiina USA-le välisminister Wang Yi USA-le palmioksa, öeldes, et vähemalt kolmes valdkonnas viiest tuleb teha koostööd, andis allegoorilisel neile iseomasel kombel mõista, et hiinlased alluvad heale sõnale ja leebele vaimule.
 Loodan, et 2021, mis kujuneb Suurima Süsti aastaks, aitab meid kõiki sel teel tublisti edasi.



Vaadatud 236 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
tendents

https://uueduudised.ee/uudis/maailm/majandusprofessor-suur-lahtestamine-tahendab-laaneliku-maailma-havingut/

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi