Taksojuhi piinad: purjakil kamp kraakles öö otsa taksos

Esimest aastat taksojuhina töötav Raido sattus ühel reede õhtul n-ö tõelise portsu otsa.

Ta kutsuti Tallinna vanalinna baari juurde, kust sättisid end takso peale kolm meest. Just nimelt sättisid, sest nad olid nii kohutavalt purjus, et kõigil tursketel noortel meestel oli enda autosse painutamisega raskusi.
Sel ajal kui Raido kaks meest tagaistmele aitas, nendele autosse lükatud kehadele lausa jalgu järele tõstes, suutis üks meestest end esiistmele paigutada. Kõik oli hästi ja sõit võis Mustamäele alata. Hakates selgitama, mis teed pidi on vaja sõita, vajus esiistme mees ülakehaga Raido peale. Taksojuht trügis täie jõuga meest oma istmele tagasi.
Mehed oma arust muudkui vestlesid, aga tegelikult ei suutnud enam omavahel juttu ajada, vaid lalisesid mingeid üksikuid lauseid, et oli kõva pidu, aga peaks veel midagi tegema. Seejärel hakkas eesistuv mees autoraadiot kruttima. Seni oli sellest kostnud väga vaikne popmuusika.
“Ära kurat lase mulle sellist paska!”
Mees keeras raadio kõigepealt tohutult valjuks, klõpsis erinevaid jaamu, kuulas kõiki natuke ja pobises: “Ära kurat lase mulle sellist paska!”
Nagu enda autos istub, mõtles Raido. Lärm oli kõva. Kui Raido keeras heli tasemaks, keeras esiistme mees selle kiiresti valjuks tagasi ja ütles: “Ära käpi!”
Raadiot kruttides vajus ta vahepeal jälle Raidole peale, kes teda jõulise õlalöögiga oma poolele tagasi sundis. “Ära kurat togi mind!” hüüdis mees.
Lõpuks leidis mees ühest jaamast ühe Eesti rockbändi loo, röögatas korra rõõmust ja keeras hääle nii valjuks, et auto seinad plärisesid ja Raido meelest oli kogu see müra saja meetri peale kuulda.
Raido ütles, et paneme natuke vaiksemaks ja keeras jälle volüümi maha.
“Kurat, sina ei tule mulle ütlema, mis muusikat mina kuulan,” praalis mees ja keeras tugevuse jälle maksimumi peale.
Mees vehkis kätega ja röökis kaasa laulda. Raido keeras jälle nupust heli vaiksemaks, sest müra oli talumatu. Esiistme mees keeras heli tagasi maksimumi peale.
Tagapingimehed laulsid koos temaga kõvasti ja valesti kaasa.
Raido ütles nüüd resoluutselt, et see mängib liiga kõvasti ja keeras jälle tasemaks.
“Sina ei tule meile ütlema, mis muusikat meie kuulame,” karjusid tagaistme mehed tümpsust üle. Raidol oli tunne, et ta põrgu eeskotta jõudnud.

“See ei ole minu kodu!”
Veel hullemaks läks siis, kui järgmine lugu ei olnud enam nii cool ja esiistme mees hakkas maksimumhelitugevusega erinevaid raadiojaamu proovima. Raido palus vaiksemaks panna, aga mees ütles: “Ära kurat sega mussi kuulamist!”
Raido kannatas ära ja rohkem meestega ei vaielnud.
Auto jõudis soovitud maja juurde. Raido läks enda taga istuvat tagaistme meest välja aitama. See ei tahtnud tulla. “See ei ole minu kodu, vii mind mu enda koju!” lalises ta. Esiistme mees ajas end autost välja ja hakkas koos Raidoga seda tagaistme meest autost välja tirima. Samal ajal sai Raido kähku raadio kinni keerata, muidu oleks terve linnaosa üles ärganud.
“Tarts, ära jama, tule välja, läheme koju,” palus esiistme mees härdalt. Ta tõmbas mehe välja, talutas ta maja välisukse juurde, otsis oma taskust võtmed, keeras ukse lahti ja lükkas sõbra sisse.
Eks purjus inimesi on ennegi veetud, aga tavaliselt leidub nende seas mõni kainem, kes teisi vaos hoiab, mõtles Raido.

“Kuule, lähme Katrini juurde!”
Sõit läks edasi juhatatud aadressil, kus kaks järelejäänud meest pidid mõlemad maha minema.
Esisistme mehel tekkis aga mõte: “Kuule, lähme Katrini juurde!”
“Kurat, hea mõte,” kiitis tagaistme mees. “Aga helista talle enne, äkki pole kodus.”
“Hea, mõte,” kiitis omakorda esiistme mees ja hakkas telefoniga kohmitsema. Meeste jutust sai Raido aru, et Katrin oli nende endine töökaaslane.
“Kuhu sa, kurat, sõidad, pea auto kinni!” karjus esiistme mees Raidole.
“Ma sõidan sinna, kuhu te ütlesite,” ütles Raido.
“Aga me ei sõida sinna, kuhu sina sõidad, me sõidame Katrini juurde.”
Raido pidas auto kinni ja mees valis numbri.
Pärast mitmekordset helistamist võttis Katrin lõpuks kõne vastu ja Raido kuulis selgesti tema ärritunud häält – tema ei võta kedagi vastu ja ärge tülitage öösel.
“Me ainult korraks,” ütles esiistme mees ja lõpetas kõne. “Pirtsutab, aga küll ta sisse laseb,” ütles ta tagaistme mehele. Ja ütles Raidole Põhja-Tallinna aadressi. Raido viis meheda kohale, teades üsna kindlalt, et kuna naine neid sisse ei lase, hakkavad nad uuesti taksot otsima, aga sel hetkel oli tal sellest tööst kõrini.