Talv on tulnud, et veel kuuks ajaks jääda

Esimene talvekuu sai läbi ja seekord oligi jaanuar peamiselt talvine, mida kuu aega tagasi ka ennustasin.

Uskumatult palju oli neid pessimiste, kes detsembri lõpus olid üsna kindlad, et ka tänavu õiget talve ei tule. Inimesed on senisest lumevaegusest nii masendunud, et lootus hakkas kaduma. Kuid siiski oli eelmise aasta olematu talv sedavõrd äärmuslik, et see lihtsalt ei saanud korduda. Nii ma ennustasingi, et vähemalt jaanuari keskel hakkab õige talv pihta.

Lumi rõõmustas suusasõpru
Ma eksisin vaid pisut kuupäevades. Pakane ründas juba varem (9.-10. jaanuaril) ja oli üksikutel päevadel ka tugevam (Ida-­Eestis -20 kraadist külmem), kui ennustasin. Pidasin silmas, et kuna meist kagus erilist külma pole ja just sealt suunast puhuva tuulega algavad tavaliselt karmimad pakaseperioodid, siis seekord jaanuaris alla -15 termomeetri näit ei lange. Aga langes.
Samamoodi ennustasin kuu lõpus uut sula, kuid seegi algas varem ja lõppes juba jaanuari viimastel päevadel. Seega olid perioodid omavahel kerges nihkes ja muus osas minu ennustus tegelikkusest ei erinenudki. Arvasin, et jaanuari keskmine temperatuur tuleb üle normi ja ta tuligi, aga vähem (ainult 0,2 kraadi) kui eeldasin. Põhjus ikka selles, et kuu alguse sula kestis vaid nädala, mitte rohkem.
Õnneks tuli ka lund, ehkki sademete hulk oli jaanuaris enam-vähem normi piires. Tegelikult algas meil 2014. aastast lumevaeste talvede rida, ehkki näiteks 2014 ja 2016 oli jaanuar ning 2018. aastal veebruar üsna krõbedalt külm. Kuid kõigil nimetatud aastatel oli lume vähesus ikkagi üks peamisi talve märksõnu. Seepärast peame olema õnnelikud, et tänavu on saanud juba neli nädalat suusatada pea kõigis Eesti piirkondades.
Aga lõpuks üks halb asi – päikest on olnud väga vähe, kuigi vahe­pealne külmaperiood seda justkui eeldanuks. Eesti keskmisena paistis jaanuaris päike alla 15 tunni, mis teeb ümber arvutatuna alla poole tunni päevas. Norm on märksa suurem – 33 tundi.

Venemaalt pakast ei tule
Kirjutasin juba detsembri lõpus, et ühe külmaperioodiga tänavu talv ei piirdu. Uskusin siis, et kuskil veebruari keskel tuleb see kõige karmim talv oma 20 ja veel suuremategi külmakraadidega.
Praegu ma päris niisugust perioodi enam ei usu, sest jaanuaris olid need 20kraadised päevad juba ära ja palju rohkem neid juurde ei tule. Sest olukord ilmakaardil on ikka samasugune – tugevam külm on läinud Eestist seni kaarega põhja poolt mööda ja hakanud alles Skandinaavia kohal lõuna poole liikuma. Meie laiuskraadil on Rootsis ja Norras olnud palju tugevamad ja ka kestvamad külmad. Norra pealinnas Oslos pole pärast jaanuari algust õieti sulapäevigi olnud.
Sellise olukorra põhjustab ikka seesama fakt, et täpselt nagu kuu aega tagasi, on ka praegu meist kagu ja ida pool keskmisest soojem ilm. Muide veebruari esimestel päevadel jõudis sula isegi Uraali suurlinnadesse, kus peaks ikka tavapäraselt olema kolm-neli kuud järjest alla nulli. Idapoolse karmi külma puudumine jätab ainsa võimalusena pakase sissetungiks põhja poolt, aga see pole tavaliselt nii äärmuslik.

Veebruari teisel poolel näeme päikest
Kuna õigeks talveks võib Eestis pidada igasugust miinuskraadidega (ka ainult 1-2 pügalat alla nulli) ilma, siis selles osas on meil tänasest (5. veebruar) alates veel vähemalt kuu aega talve kogeda. Veebruari ja jaanuari keskmised temperatuurid on Eestis üsna sarnased, aga tavaliselt on veebruaris vähem sulapäevi, kuid ühtlasem ilm. Ei ole üldse välistatud, et 5-10 külmakraadiga ilm püsib veel mitu nädalat, ei lähe ta soojemaks ega külmemaks. Kui varem arvasin, et veebruari külmim nädal on see, mis algab 15. kuupäevast, siis nüüd pakun, et järgmisel nädalal (8.-14. veebruar) on temperatuur kõige madalam.
Usun, et kuu keskel ilmastikuprotsessid muutuvad. Nagu ennist kirjutasin, tuli jaanuaris pakane ilma päikeseta, mis on üldiselt ebaharilik. Veebruaris saame aga nautida rohkem päikesepaistelist ilma, mis toob kaasa külmi öid ja hommikuid, aga kuu lõpus võib päeval olla juba napilt üle nulli. Kuid rõhutan, et sellist ilma ma ei nimeta sulaks, sest suurema osa ööpäevast jääb termomeeter miinusesse. Aga eks tegelikult ongi nii, et veebruaris paistab päike pea alati rohkem kui jaanuaris ning päeva pikkusel on siin muidugi ka oma roll.
Mida kõrgemale päike tõuseb, seda rohkem kerkivad päevased plusskraadid ja vähenevad öised külmakraadid. Hetkel pakuksin nii, et kuskil 5.-10. märtsi vahemikus saab talv otsa, aga võib-olla ei ole kogu külm veel läbi. Tugevat tuult ei ole tänavu talvel kuigivõrd olnud ja veebruar peaks olema samamoodi rahulik, seda eriti kuu teisel poolel. Kevade tulekut ja selle iseloomu on siiski vara pakkuda. Seda enam, et kevadel on talvega suurem seos pigem siis, kui jaanuar-veebruar on olnud soojad või siis väga külmad. Praeguse keskmise talve juures võib kevadel ilm muutuda nii ühes kui teises suunas. Ootame veebruari ära ja siis märtsi algul on ehk rohkem andmeid kevadilma ennustamiseks.