„Ühinemine lisab jõudu!“

29.12.2019 15:30
Toomas Leito
Kommentaarid
0
Foto:

81

Algus 2018. aasta 15. juuni
Nelli Teatajas

Tuli välja, et vaid Päevalehel oli natukene raha. Bergmanil oli juba pankrotieelsed likviidsusprobleemid. Starnadberg oli Raha Hääle rahad tuuri pannud. Kõigi pilgud suundusid Eesti Sõnumite ja Luige poole (Lepikson müüs hiljem oma osaluse Luigele maha, väljudes meediaärist), sest võimas Eesti Sõnumid ja Luige rahad oleksid võinud luua turvalise kaitsemüüri Postimehe rünnakutele Põhja-Eesti turu vallutamisel. Luik nägi omakorda ajaloolist võimalust saada oma käpa alla kogu Põhja-Eesti päevaleheturg. Läbirääkimised päädisid edukalt.
Minu jaoks käis pauk 28. septembri õhtul, kui Margus Mets teatas restoranis Gnoomi (nüüd Peppersack) , et homme, 29. septembril 1995 ilmub ühinenud ajaleht Eesti Sõnumid, mis hiljem muutub Eesti Päevaleheks. See tähendas ka Eesti Sõnumite likvideerimist. See tähendas ka Hans Luige jesuiitlike ärivõtete realiseerumist. Mulle tähendas see personaalselt ka noa selga löömist. Selle mehega ei soovita ma kellelgi luurele minna.
Tegelikult oli Gnoomi mind kutsunud Gunnar Kobin, et ärijuttu veeretada. See oli suitsukate, et ma ei saaks sekkuda sündmustesse, mis toimusid Printallis. Nimelt vahetati lehe esimene külg peatoimetaja teadmata ära. Muide, impressumis ilutses endiselt peatoimetajana Toomas Leito. Uues versioonis tehti teatavaks lehtede ühinemine. Lisaks oli seal Hans H. Luige üllitis, mis sarnanes küll rohkem jõulujutuga: „Ühinemine lisab jõudu!“ Anti teada, et ühinenud ajalehe vastutav väljaandja on Margus Mets ja peatoimetaja Kalle Muuli. See oli esimest korda eesti ajakirjanduse ajaloos, kus peatoimetaja teadmata esikülg ära vahetati ja arvan, et ka viimane kord. Kapitalism ja äritavad on muutunud tänaseks palju tsiviliseeritumaks.
Kella üheksa paiku saabus restorani Margus Mets  ja tegi mulle uudise teatavaks. Tema kirjelduste järgi olevat ma olnud valge kui paberleht. Võib arvata, et see nii tõesti oli. Mul tõepoolet ei olnud operatsiooni kohta eelinformatsiooni. Toimetus sai sellest teada järgmisel päeval lehte lugedes. Asjaga oli kursis ning Luigega ühes pundis tegevdirektor Indrek Puskar, samuti osa reklaamiosakonnast. Minule keegi midagi ei öelnud. Luik on hiljem irvitanud, et kuhu minu professionaalsus on jäänud. Küllap tal on õigus: olen oma arust hea suhtleja, kuid kehv luuraja.
Luik kohtumisele midagi selgitama ei tulnud. Olin sinnamaani pidanud teda ikka võitluskaaslaseks, mis sest, et meil olid suured lahkarvamused. Minu silmis muutus ta mingil määral iidolist paugupealt argpüksiks.
Minu jaoks on siin kaks suurt  üldisemat küsimust. Kuidas on võimalik, et liites neli päevalehte saad nii kehva tulemuse. Need, kes sel ajal Tallinna ajakirjandusmaastikul olulist rolli mängisid, peaksid silmad häbist maha lööma. Mina nende hulgas, kuigi mul ei olnud olulist jõuõlga – raha. Suurim vastutus langeb aga Luigele, kes oli kõige jõulisem mängur. Kõik tema innovaatilised peatoimetajad on tegelikult läbi kukkunud. Eesotsas Kalle Muuliga, kes oli eesti Päevalehe esimene peatoimetaja. Mäletan, et oma järgmises lehes, Sõnumilehes oli lendlause, et pikka iga Muulile, kes teeb nii kehva lehte. Tartust tuli provintsileht Postimees ja tegi Tallinnas puhta töö. See oli Kadastiku elu kõige säravama idee edukas teostus. Praegu (detsembris 2019) on Postimehe levik ligi kolm korda suurem kui Eesti Päevalehel. Kunagisest hiilgellehest on järele jäänud vaid räbalad. Prognoosin, et lähiaastatel kaob see paberkandajana hoopis ära. Järele jääb mingi digivariant näiteks Delfi alasaidina.
Teiseks ei saa ma kuidagi aru, kuidas Luik äriliselt nii kahjuliku otsuse tegi. Eesti Päevalehe 25aastase ajaloo jooksul pole see kordagi kasumisse jõudnud, nagu väidab ka Margus Mets, kes tunneb asja rohkem. Kahjumit on tunnistanud ka Hans Luik ise.  
Aga tuleme tagasi Eesti Sõnumite lõppvaatuse juurde. Tekkis kummaline olukord – Eesti Sõnumeid ei olnud, kuid peatoimetaja oli tööl, see tähendab, et minul oli kehtiv leping. Samas olin ma ka uue lehe miniaktsionär (RH Ajakirjanike AS kaudu). Nüüd oli viimane aeg tööleping lõpetada. Luik ei julgenud seda usalduse kaotuse tõttu lõpetada, sest kohus oleks iga kell selle tühistanud. Algul üritas mult lahkumisavaldust vintsutamise teel kätte saada. Veel 3. oktoobril saatis ta mulle teatise, et selgitaksin Eesti Sõnumites ilmunud Keskerakonna mingi loo avaldamise tagamaid. Lehte ei olnud, kuid lehevaim elas edasi. Toon selle teksti ära, iseloomustamaks Luige juhtimisstiili.
„Teatis.
Palun peatoimetaja Toomas Leitol esitada selgitus, kuidas on võimalik, et keskerakond sai avaldada „Eesti Sõnumites“ oma materjali nii nagu soovis. (Tiit Made tsitaat 3. okt 1995. „Eesti Päevalehes“). Palun esitada vastus 5. oktoobriks 1995.
Hans Luik, RH Ajak. AS juhatuse esimees.“
Sääraseid teatisi tuli teisigi. Kõige tähtsama neist avaldan täies mahus.

(Järgneb)



Vaadatud 709 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi