INTERVJUU: Ajuteadlane: meie unenäod tähendavad seda

"Enam kui poole sajandi pikkune uurimistöö unenägude sisude põhjal pole andnud põhjust arvata, et unel on varjatud sümboolika," ütleb Tartu Ülikooli teadvuse- ja ajuteadlane Jaan Aru.

Läbi ajaloo on teadlased uurinud, kas me näeme unenägusid mingi põhjusega, kas nendest on kuidagi meile kasu. On arvatud, et unenäod sümboliseerivad allasurutud tunge. Et väidetavalt on unenägudel varjatud, mitte otsene tähendus. Väidetakse, et unenägude tõlgendamiseks tuleb tunda seda sümboolikat. Unenägude tõlgendamise kohta on kirjutatud hulgaliselt raamatuid. Inimesed on juba aastatuhandeid üritanud arvata, mis on unenägude tähendus.
"Minu unenägu võib tähendada midagi mulle, kes ma tunnen enda kogemusi, kuid on raske uskuda, et keegi, kes ei tea mu kohta mitte midagi, oskaks arvata, mis on selle unenäo taga. Näiteks kui ma kirjeldan kellelegi oma unenägu, kus ma otsin omavahel riimuvaid sõnu ja olen enda peale pahane, kui read pähe ei tule, siis võiks sellest luuleridade otsimisest ja mitteleidmisest välja lugeda allasurutud tunge. Kui mitte teada unenäo nägijat, võiks sellele unenäole ja luuleridade otsingule anda igasugu kummalisi sümboolseid tähendusi. Ma ei kahtle, et sellele unenäole on võimalik leida väga väga põnevaid sümboolseid tähendusi, aga ma kahtlen, kas mõni neist midagi asjalikku ütleks," nendib Aru. "Selle unenäo taga pole midagi väga põnevat. Unenägu kajastab seda, mida ma kogen ärkvelolekus. Unel pole mingit salajast sümboolikat, mida oleks võimalik lahti muukida unenäoseletajate abil."

Kas isegi väga veidratel ­unedel pole tähendust?
Tänasel päeval on teadlased on üsna ühel meelel, et unenägudel ei ole varjatud tähendust. Uurimistöö näitab, et unenäod on seotud unenägija argipäeva tegemistega, mõtete ja probleemidega ja seda ilma mingi maskeraadita. See ei tähenda, et unenäod oleksid tähtsusetud või tähenduseta, kuid see tähtsus ja tähendus avaldub ainult unenäo nägijale. Sellegi poolest on unenäod väga huvitavad: miks nad on just sellised nagu nad on? Teisse äärmusesse kuulub teooria, mis väidab, et unenäod tekivad juhusliku ajuaktivatsiooni tagajärjel. Selle idee kohaselt liigub ajutüvest ajukooreni aktiivsuslaine, mis juhuslikult käivitab mingisugused aktiivsusmustrid, mis siis ajukoore poolt sünteesitakse unenäoks. See teooria väidab, et tegelikult unenägudel polegi mingit funktsiooni. "Aga mina ei poolda ka seda teooriat. Juhusliku aktivatsiooni teooria väidab, et unenäod on seetõttu kummalised, et nad kajastavad juhuslikke aktivatsioonimustreid. Samas moodustavad päris kummalised unenäod vaid paar protsenti meie kõikidest unenägudest. Tavaliselt on unenägudel selge struktuur ja tihtipeale kajastavad nad üllatavalt hästi inimese elu ja mõtteid. Muidugi jäävad meile rohkem meelde väga kummalised unenäod, kuid uurimistöö näitab, et unenäod ei ole juhuslikud, vaid peegeldavad hästi unenäonägija argipäeva, mõtteid ja muresid," selgitab Aru.

Unenäod ei ennusta tulevikku
Ideid unenägude funktsioonide kohta on liikvel mitmeid. "On näiteks inimesi, kes usuvad, et unenäod aitavad ette aimata tulevikku. Selle idee saab mitmel põhjusel kõrvale heita," ütleb Aru. Peamine põhjus on tema sõnul selles, et katseliselt pole õnnestunud näidata, et keegi tõepoolest unes midagi ette näha suudaks. "Ehkki see katse iseenesest pole keeruline - tuleb koguda raporteid selle kohta, mida katseisikud unes näevad, ja vaadata, kuidas see järgmistel päevadel toimuvaga haakub," selgitab ta. "See, et mõni meist vahel ärkvelolekus midagi kogeb, mida ta justkui unes näinud oleks, ei ole midagi üleloomulikku," lisab ta. " Meile jäävad pisut moonutatud kujul meelde need üllatavad kokkusattumused, kuid me ei võta arvesse, et me näeme aastas tuhandeid unenägusid. Kui miljardid inimesed näevad tuhandeid unenägusid aastas, siis on ju oodata, et vahel satuvad unenäo sisu ja päriselu kokku. Lisaks ütleb terve mõistus, et kui unenäod aitaksid meil tulevikku ette näha, siis me ei unustaks enamikku oma unenägudest," muigab Aru. Kas unenäod võiksid olla päevastele probleemidele lahenduse leidmiseks? Sel juhul võiks ju arvata, et need inimesed, kes rohkem unenägusid mäletavad, saavad oma eluga paremini hakkama. "Kuid see pole nii - uurimistöö näitab, et need, kes mäletavad rohkem unenägusid või mäletavad neid paremini, ei ole elus edukamad, targemad või muretumad. Näiteks kuulmise puhul on ju kohe selge, mis funktsioon kuulmisel on - need inimesed, kes ei kuule, on selgelt halvemas seisus pea igas elu aspektis. Kuid inimesed, kes unenägusid ei näe, ei ela teadaolevalt kuidagi halvemat elu," ütleb Aru. Seega on vähetõenäoline, et unenägude funktsioon on igapäevaste probleemide lahendamine. Ning kui unenäod aitaksid tulevikku ette näha, peaks samuti paremini unenägusid mäletavad inimesed elus edukamad ja õnnelikumad olema. "Kui unenägude mäletamise ja elus edasijõudmise vahel pole seost," ütleb ajuteadlane.

Näeme und, et unustada
Unenägudel ei olegi tema sõnul tegelikult mitte mingit otstarvet. "Üks peamisi tõendusmaterjale selle kohta, et unenägudel kui teadvuselamustel ei ole funktsiooni, on fakt, et me unustame enamuse oma unenägudest - kui nad oleksid tähtsa funktsiooniga, siis me ju ei kaotaks neid igavikku. Lisaks tuleb arvesse võtta, et on inimesi, kes ei näegi unenägusid, kuid nad saavad oma eluga väga hästi hakkama. Aga see, et unenägudel ehk ei olegi otsest funktsiooni, ei tähenda, et nad ei oleks põnevad või et neid ei tuleks uurida," lisab teadlane. "Mind ennast on unenäod alati huvitanud, kuna unenäod avavad akna teadvuse uurimiseks. Unes olev aju on eraldatud keskkonnast, jookseb nii-öelda vabakäigul. Seega need elamused, mis une ajal teadvuses lendlevad, ei ole piiratud keskkonna poolt. Unenäomaailmale seab reeglid meie enda aju. Ning muidugi ütlevad unenäod nii mõndagi selle aju kohta, millel nad jooksevad," lisab ta.
Unenägudel lihtsalt pole tema sõnul ei varjatud tähendust ega otsest funktsiooni. "Une ajal aju vastavas keemilises miljöös võivad nad lihtsalt kaasas käia muude funktsionaalsete protsessidega, näiteks mälusisude talletamisega. See aga saab toimuda ka ilma unenägusid nägemata," nendib teadlane. Tänaseks on isegi teada, et unenäod ei olegi seotud mingi kindla unefaasiga - neid võib leida mingil määral pea igast unefaasist, nad on lihtsalt pisut erinevad.