Viiruse paljastused lähedal ja kaugel

22.03.2020 21:15
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
0
Foto:

Milline tänuväärt aine meediale: nii näiteks on Rootsis viirust meedias mainitud või sellest kõneldud alates aasta algusest 114 405 korda.

Võrdluseks meedia kohta: Donald Trumpi on mainitud 30 203 korral, Meloodiafestivali 16 038, peaministrit 12384, kliimaaktivist Greta Thunbergi 9859, brexitit 6535 ja 23 aastaks vangi mõistetud Harvey Weinsteini 799 korral. Säherdune kurjavõitu vaade meediale on siiski pehmelt öeldes puudulik, et mitte öelda ekslik, sest on ju viiruse mõju olnud kõikidele elualadele ja iga inimese argipäevale järjest suurem. Eks see käib ka suhete kohta riikide ja rahvaste vahel, millest võivad kõnelda Saksa-Poola piiril lõksu jäänud inimesed õige värvikalt... värvikamalt kui minu nõder sulg.

Euroopa Liit ja viirus
Algul, nagu enamik riikegi, jäi EL üsna ükskõikseks selles, mis seal Hiinas viirusega seoses juhtub. Kaks kuud hiljem aga avaldatakse artikleid, et liit laguneb otse meie silme all, sest võimust võtvat arusaam “päästku end, kes suudab“. Shengeni põhimõtet rikkudes suletakse omavoliliselt (!) naabritega konsulteerimata päevapealt riigipiire, katkestatakse ravimite ja kaitsevahendite tarned ning kaubavedu. Siiski, hirmul ja teadmatusel on suured silmad. Olukord on küll riikide koostöös kaootiline, kuid mitte nõnda hull nagu kõmuajakirjandust jälgides võiks arvata. Võtan mütsi maha vapra naise Ursula von Leydeni ees. Pean silmas ei rohkemat ega vähemat kui seda, et ta hakkas vastu Saksamaale (sic!), kes keelas algul kaitsevahendite väljaveo maalt.
Et tegemist oli siseturu reeglite ilmse rikkumisega Euroopa Liidus, oodanuks Saksamaad ees kohtutee. Ursula kasutas kogu oma võimu, et Angela Merkelit, oma endist ülemust, sundida otsust muutma. Ja ennäe: keeld muutus „paindlikumaks“ ning miljon kaitsemaski jõudis Saksamaalt Itaaliasse! Kas sellest Ursulale piisab, saame üsna varsti teada.
Merkel oli ju algul, nii nagu ka Boris Johnsson Suurbritannias ja Stefan Löfven Rootsis veendunud, et COVID-19 tuleb lihtsalt läbi põdeda. Mida aeglasemalt, seda parem. Seda arusaama väljendas ta ka oma ilusas ja südamlikus kõnes parlamendi ees, öeldes, et haigus tabab 60-70% rahvast. Teisiti öeldes: siis astub ellu nn karja immuunsus, mis teiste koroonaviiruste puhul on tekkinud. Säherdust immuunsust loetakse ka hispaania gripi vaibumise põhjuseks. Kas ka selle viiruse puhul juhtub nii (pealegi kõnelevad Hongkongi teadlased viiruse muteerumisest vähemalt kaheks-neljaks vormiks: üks, mis annab kergema ja teine raskema haiguse kulu) – seda ei tea ju küll keegi. Ilmselt on ka Merkel oma arusaamises korrektiive teinud: esmaspäeval suleti Saksamaal kõik baarid, ööklubid, jumalakojad ja teised avalikud kogunemiskohad.

Teadlaste jõuline koostöö
Senini on teadusartiklites käsitletud viiruse üldist patogeneesi ja kulgu laste ning vanakeste puhul. Ent ka siin on maailm väga muutunud. Teadlaste 24/7 koostöö on imponeeriv: viimanegi krööme selles vallas on veebis otsekohe reaalajas kättesaadav: Hubeist kuni San Francisconi, Euroopast ma ei räägigi. Kõikide suuremate riikide puhul, kus on moodustatud viiruse vastu võitlemise staabid, on üks asjatundja pandud koordineerima koostööd teadlaste vahel, et saaks võimalikult kiiresti ravimi ja vaktsiini. Tulemused on muljet avaldavad: esimesed katsed vaktsiiniga juba käivad ja vähemalt neli rühma katsetavad ravimiga, näiteks Rootsis Karolinska Instituudis. Muidugi, tootmine võtab omajagu aega ja vead ning tagasilöögid pole välistatud, ent koostöö ja viirusega seotud läbielamised jätavad kaheldamatult inimkultuuri oma jälje. Nii nagu seda tegi katk kuus sajandit tagasi – vaadakem kasvõi Notke „Surmatantsu“.
Euroopa Komisjon on kiires korras lõdvendanud ettevõtetele antava riigiabi sätteid, pehmendanud reegleid riigieelarve puudujäägi ja riigilaenude kohta, aga ka soovitanud riikidel asutada piiridel nn rohelised koridorid, kust kaubaveokid saaksid takistamatult piire ületada, ent sealjuures säiluks range inimeste tervisekontroll piiridel.
Viimasel ajal loeb WHO just testimist koos eneseisolatsiooniga kõige mõjusamaks vahendiks viiruse leviku takistamisel. Eeskujuks on Lõuna-Korea, kus otsekohe loodi 500 testimise laborit ning mobiilset punkti, mis võimaldas päevas võtta 10 000 proovi, sest neli oma tehast tootsid testimisvahendeid. WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus rõhutas esmaspäevasel pressikonverentsil :“Sa ei saa tulekahjuga võidelda pimedast peast. Pandeemiast ei saa jagu, ilma et me teaksime, kes on nakatatud. Meil on lihtne sõnum kõikidele riikidele: testida, testida, testida“. Jutukese kirjutamise ajal käis veel Euroopa juhtide videokonverents, kus arutati kõiki meetmeid. Eelmistest kriisidest on Liit väljunud alati tugevamana. Ilmselt ka seekord, sest mis oleks alternatiiviks? Põlistada kümnete kilomeetrite pikkused „staud“ Euroopa piiridel?
Muidugi on meil tegemist – esmakordselt pärast hispaania grippi 1918-1920 – väga nakkava haiguse pandeemiaga, mille ohjeldamiseks puudub nii ravim kui vaktsiin. Jah, nakatunute arv on üle 200 000, epitsenter on kolinud Euroopasse (üle 60 000 haige) ning need arvud suurenevad esialgu jõudsalt. Päris mitmel riigiti erineval põhjusel. Vaatamegi neist ühte lähemalt.



Ameerika Ühendriigid ja viirus
Siin peaks vägesid juhtima president. Algul ei võtnud ta ohtu tõsiselt, kõneldes, et tegemist on „hiina viirusega“, tavalise gripiga, mis vaibub aprilliks. Nii oli üks „väärt inimene“, kelle nimi on Xi, talle telefonitsi lubanud. Haigusjuhtumite sagenedes said kubernerid ja talle vaenulik ajakirjandus pahaseks. Esimesed võtsid asja n-ö enda kätte, kehtestasid osariigiti reegleid inimeste kogunemise piiramise jms kohta.
Olukord muutus, polariseerus veelgi, kui Trump esines 11.03 Ovaalkabinetist rahvale ja tegi poliitilise avalduse. Selles süüdistas ta eurooplasi, kes pole keelanud Hiinasse reisimist, et nad nakatasid ka ameeriklasi ja teatas, et kehtestatakse 30päevane keeld eurooplastel Ameerikasse tulla. Ilma asjaosalistele teatamata, konsulteerimisest rääkimata. Muidugi andsid Euroopa juhid teada, mis nad säärasest sammust arvavad. Saksamaa välisminister Heiko Maas arvas, et faktidepõhist otsustamist oleks Trumpi puhul asjatu oodata. „Mul oli lihtsalt kiire,“ ütles president põhjenduseks. Mis turud arvasidTrumpi säherduste sammude kohta, see on ka teada. Larry Summers, Bill Clintoni rahandusminister ja Barack Obama majandusnõunike juht oma säutsus võttis asja kokku nii: „Uus maailmarekord presidendi võimes turuväärtust alandada, selle 11 minuti jooksul haihtus 500 miljardit USD. Väärtuseta ilukõne paiskas turud langusesse“.
16.03 pidas president kuberneridega videokonverentsi viiruse ohjeldamise teemal, kus rääkis, et osariigid ei saa loota testimise korraldamisel ja muu varustuse hankimisel föderaalvalitsusele, vaid iga sammu puhul, olgu selleks koolide jm asutuste sulgemine või kogunemiskeeld, tuleb neil „teha rohkem“. Twitteris kiitis ta sündmust ja mainis nimeliselt, et New Yorgi osariigi kuberner Andrew M. Cuomo, kes „juhuslikult“ on demokraat, „ et tal tuleb teha rohkem“. Vastane ei jätnud vastust võlgu, vaid säutsus vastu: „I have to do more? No – YOU have to do something! You´re supposed to be the President.“
Kas see kemplemine ja kogu tants viirushaiguse ümber maksab Trumpile tagasivalimise, seda on veel liiga vara ennustada, ent uusi sulgi ta kübarale – nagu rootslased tavatsevad öelda – sellest talle kindlasti ei tule. Kui aga maad peaks tabama majanduslangus, siis ajalugu korduvat kindlasti. Nimelt peetakse silmas, et 1930 oli Herbert Hoover presidendiks, kes languse saabudes nööris veelgi koomale riigi abi ettevõtlusele ja sellega halvendanud olukorda markantselt. Energiline New Yorgi kuberner Franklin Delano Roosevelt seevastu korraldanud aga supikööke, ergutanud koostööle ja oma esinemistega hoidnud rahva meeleolu üleval nii kuidas vähegi suutis. Ajalugu ju teab, kes valiti 1932. aastal presidendiks ja seda erakordselt pikaks ajaks...
Praegu on riigis 4500 juhtumit, see number kasvab jõudsalt. Üle saja inimese on surnud, sealhulgas pooled Washingtonis, sest vanadekodus suri 120st elanikust viirusesse nakatumise tagajärjel 27. „Otsekui kanaarilinnud kaevanduses“, märkis Fred Buckner, Washingtoni ülikooli teadlane. Ent riik on selle nädala algusest alates võtnud kasutusele ajaloos pretsedenditud summad. Trump poleks Trump, kui ta ei tegutseks kiiresti: igale majapidamisele kavatsetakse anda 4500 USD otseabi, igale isikule , keda viirus tabab 1000 dollarit, rääkimata ettevõtluse toetamiseks minevatest summadest. Esialgne plaan vähendada palgast võetavaid makse jääb Trumpi sõnade kohaselt „liiga aeglaseks“. Ja veel: viiruse vastu võitlemise käigus on taas leidnud koostöö üles Valge Maja ja Esindajatekoda.
Anthony Fauci, Allergia ja Nakkushaiguste Instituudi direktor, kes on nõustanud kuut presidenti, märkis Kongressi ees: „ Olukord hakkab paranema paari kuu pärast. Enne seda läheb halvemaks.“ Ilmselt ei pidanud asjatundja silmas üksnes Ameerikat.

Vaadatud 656 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi