VÕRDLUS: meie poehinnad on möödunud maailma kallima linna omadest!

Reykjavik on Euroopa üks kallimaid linnasid, tikkutes tihtilugu ka maailma esikümnesse. Käisime kohapeal tunnetamas, kui valusad on hoobid rahakotile võrreldes meie Tallinnaga.

Islandisse lendamine on üllatavalt soodne. Odavamate Tallinn-Keflavik piletite hind algab 250-st eurost. Lennud on üldiselt vahemaandumisega Riias või Stockholmis. Pikem lend võtab aega umbes 3 tundi ehk paari filmivaatamise aja.

Transport
Esimene rahaline väljaminek ootab ees Keflaviki lennujaamas, sest Reykjavik asub sealt umbes 50 kilomeetri kaugusel. Transfeerbussi üksikpilet maksab 24 eurot ehk seltskonnaga tulles on rendiauto (hinnad alates 30-50€ päev) mõistlik valik. Kütusehinnad on kallimad (keskmiselt 2,25€ liitrilt), aga vahemaad erinevate lääneranniku linnade ja vaatamisväärsuste vahel pole eriti suured.
Raha peale väga kurjaks saanud inimene võib võtta takso, mis läheb maksma 120-160 eurot. Kes on aga Keflaviki lennujaamas vahemaandumisel, saab sõita hoopis teisele poole - Blue Lagooni. 15-minutilise bussisõidu kaugusel ootavad tervist turgutava termaalveega suur bassein, näomask ja jook – kõik kokku (sh bussisõit) maksab 138 eurot.
Kui hea külaline on Reykjaviki jõudnud ja rendiautot pole, ootavad teda ees suhteliselt soodsad elektritõukerattad firmalt Hopp (kohalik Bolt). Sõidu alustamise tasu on 70 eurosenti ning iga minut maksab 21 senti. Tõuksisõbra kasutada on muljetavaldavad kergliiklusteed. Siledad asfalteed (autoteedega võrreldes oluliselt lühemad marsruudid) on rajatud jalutajatele ja veerejatele eraldi. Nii on Reykjaviki kesklinnast 8km kaugusel asuvasse Islandi suurimasse ostukeskusesse Smáralind sõitmine rõõmurohke värske õhu ja looduskaunite vaadete nautimine.

Toit
Reykjavikis on loomulikult esindatud kõik kohalikud suuremad toidukaupluste ketid nagu näiteks Nettó, Bónus ja Krónan. Võtame ette laiema valikuga Krónani ja võrdleme üht-teist meie Selveriga.

• Broileri poolkoivad kg – Krónan 4,28€, Selver 4,59€
• Liiter piima tetrapakis - Krónan 1,43€, Selver 1,25€
• Kohalikud mahemunad 10tk - Krónan 4,50€, Selver 4,29€
• Röstsai 500g – Krónan 1,39€ , Selver 1,49€
• Rapsiõli 1l - Krónan 3,26€, Selver 2,59€
• Kartul 2kg – Krónan 2,29€, Selver 2,99€
• Gouda juust (viilutatud) kg – Krónan 14,60€, Selver 13,27€
• Coca-Cola 2l – Krónan 2,13, Selver 2,29€
• Banaan kg - Krónan 2,09, Selver 1,49€

Nagu näha, oleme Eestis poehindade osas tubli tempoga saavutamas maailma tipptaset. Kuidas on toidukohtadega? Näiteks kartul paneb juba tõsiselt imestama.
Kui minna Reykjaviki südalinna, istuda maha traditsioonilist sööki pakkuvas Salka Valka restoranis ja lasta serveerida Islandi lamba kooti, siis tuleb välja käia 26 eurot. Kui lambajala järele Tallinnas isutama hakkab, saab sellega maiustada restoranis Kurze 24 euro eest.

Tallinna Reval Cafe’s maksab bataadi-kõrvitsa supp 7€ ning Reykjaviki 1950ndatel asutatud legendaarne sadamakohvik Sægreifinn küsib oma leemekese eest 10€. Vahe on selles, et viimasesse otsustas kohviku loonud kalur Kjartan Halldórsson 70 aastat tagasi ka homaaritükke pudistada, kohe peoga ja nii on see tänaseni.

USA kiirtoiduketid on Reykjavikis kenasti esindatud, välja arvatud McDonalds, mis lahkus turult 2009. aastal. Kohalike ja turistide rõõmuks pandi viimane ostetud juustuburger ja friikad klaasi taha imetlemiseks. Aastatega pole toodete välimus eriti muutunud. Küllap võidab viikingite viimne mäkk kunagi ära ka muumiaduelli Leniniga. Eelnev tähendab, et toda kõige lihtsamat juustuburgerit on Reykjavikist raske leida. McDonaldsi väljasööjaks tituleeritud Tommi Tomassoni asutatud Tommi’s Burger joint pakub oma „Classic“ burgerit 10€ eest, aga see on pigem käsitööburgeri kategooriasse kuuluv gurmeetükk. Kui McDonaldsi juustuburgeri pihv kaalub 45 grammi, siis Tommil on see number 120.

1937. aastal katkematult tegutsenud hot dogi kiosk Bæjarins Beztu Pylsur täidab odava kiirtoidu vaakumi oma 4€ maksvate vorstisaiadega. Kiosk teeb seda vägagi elegantselt, hoides retsepti muutumatuna, sinepikastme koostisosi saladuses ning meelitades kohale kuulsusi Kardashianidest USA presidentideni. Putka taga on teiste hulgas naudingust mõmisenud maailmarändurist staarkokk Anthony Bourdain.
Üldiselt loetakse Reykjavikis väga odavaks umbes 1000 krooni (7€) maksvad valmisroad. Olgu selleks siis suur ja maitserikas nuudlisupp (müüja on Noodle Station) või rängem kõhutäitja sub-stiilis lihavõileib (Hlöllabátar).

Alkohol
Alkosõbrast eestimaalase jaoks on Island oluliselt krõbedam kui kodumaa. Alkoholimüük on Reykjavikis ja mujal riigis lubatud vaid monopolikauplustes nimega Vínbúðin ehk veinipood. Eestis umbes 10 eurot maksva viinapudeli eest tuleb sealkandis välja käia neli-viis korda rohkem! Veini eest küsitakse umbes kaks-kolm korda rohkem. Kõige odavam õlu ehk nii-öelda säästupilsneri 0,33l purk maksab pisut üle 2 euro.

Kui on soov leida midagigi Eesti hinnaklassiga võrreldavat, siis tasub käsitööõllede riiuli poole suunduda. Igasugused põnevad IPA-d ja APA-d on kohati soodsamadki (3-4€) kui meie õllepoodide riiulitel. Kohalik käsitööõlle tootmine on seal vägeva hoo sisse saanud ning avastamist peaks ka kõvema kategooria spetsialistidele jätkuma.
Õlu on islandlastele üldse igati meeltmööda. Suhteliselt harjumuspärane on neil kokkuhoiu mõttes erinevate kõrtside happy hour’ite oma kalendritesse märkimine. Õllelembuse taga võib olla ka fakt, et see oli Islandil keelatud kuni 1. märtsini 1989. Nüüdseks on 1. märtsist saanud lõbus õllepüha.

Soojus ja sissetulek
Reykjaviki kohalik elanik Guðbrandur rääkis, et omab äärelinnas maja ja nende pere kasutab sagedasti kahte elektriautot (mida laetakse kodus). Elektriarve kuus on umbes 50 eurot. Sarnane summa kulub ka toasooja peale. Soojus on sealkandis sedavõrd vabalt kättesaadav, et tavapäraselt tehakse Islandil aknad lahti kui toas on liiga palav.
Sellised hinnad on võimalikud tänu geotermaalenergiale, mida Reykjaviki jaoks toodab Hellisheiði elektrijaam. Võimsad generaatorid toodavad elektrit ja soe vesi voolab mööda torusid muretult otse linna, sest jaam asub Reykjavikist kõrgemal.
Vastukaaluks on kinnisvarahinnad Reykjavikis keskmiselt kaks korda kõrgemad kui Tallinnas. Kaalukausid jäävad samas ikkagi kiiva, sest tallinlase keskmine netopalk on 1620€, aga Reykjavikis teenitakse 3523€.

Sellised palgad võimaldavad islandlastel lennata mitu korda aastas puhkama ning harrastada ka siseturismi, mis mõnikord võib võtab üsna ekstreemsed mõõtmed (matkamine liustikel, sõitmine kärestikel jne). Nii on lisaks hinnarallile islandlased poodiumil ka kui ühed maailma õnnelikumad inimesed.