Wuhani koroonaviirus – mis see on ja kas see on meile ohtlik?

02.02.2020 20:30
Veera Kruus
Kommentaarid
0
Foto:

Hiinas Wuhani linnast levima hakanud uus koroonaviirus 2019-nCoV on viimasel ajal rohkelt kõneainet ja mure tekitanud. Loo veebi paneku ajal on sellesse nakatunud enam kui 14 000 inimest ja nakatunute arv kasvab igapäevaselt. Praeguseks on sellesse surnud 305, üks surmajuhtum oli väljaspool Hiinat. 

Kiire levik? Mis sellest ­hetkel teada on?
Eelmine nädal kirjutas Nelli, et Hiina uusaasta perioodil toimub tänapäeva maailma suurim rahvaste ränne. Haigusepuhang langes sellesse aega, mis soodustas ka kiiret levikut. Praegu on Wuhani linn täielikult karantiinis, sinna viivatel maanteedele on ehitatud vallid, mis takistavad läbipääsu. Kokku on Hiinas umbes 60 miljonit inimest täielikult või osaliselt isoleeritud. Väljaspool Hiinat on kinnitatud üle 80 juhtumi, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Jaapanis, Tais, Malaisias, Singapuris ja meile lähimal asuvatest riikidest Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Euroopa Liidu liikmed koos Jaapani, Lõuna-Korea ja USAga on otsustanud oma kodanikud Wuhanist ära tuua ning neile kehtestatakse koduriigis vähemalt 14 päevani karantiin. Paljud riikide lennufirmad on oma tavalennud Hiina tühistanud.

Hoiatati ette?
Juba 2017. aastal hoiatasid Ameerika Ühendriikide teadlased, et Wuhani linna vahetusse lähedusse loodud ebola ja SARSi uurimiskeskusest võib tekkida uus haigusepuhang. Nimelt asus see vaid natukene rohkem kui 32 kilomeetri kaugusel Huanani kalaturust. Eric Toner, kes on teadlane John Hopkinsi terviseturbe keskuses, polnud jaanuari alguses tekkinud puhangu üle üllatunud. Ta oli juba kolm kuud tagasi läbi viinud võimaliku koroonaviirusepuhangu simulatsiooni ja kõik näitajad viitasid, et iga hetk võib puhang alata. Kanada tervisejälgimis platvorm Bluedot, mis kasutab tehisintellekti algorütmi saatis 31. detsember välja hoiatuse võimalikust puhangust. Mõned päevad hiljem, 6. jaanuaril tegi seda ka analoogne Ameerika Ühendriikide platvorm ning 9. jaanuaril saabusid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teated esimestest juhtumistest Wuhanis. Üldjuhul arvatakse hetkel, et praegune puhang saigi alguse Huanani turul müüdavatest metsikutest loomades, kellest üks on nahkhiir, millest tehti suppe või grillvardaid. Samas ei ole teadlased veel 100 protsenti kindlad, kust see haigus jõudis turul müüdud loomadele.

Esialgsed sümptomid
Esialgsed sümptomid on põhimõtteliselt samad, mis gripilgi. Kuiv köha, palavik, hingamisraskused ja valus kurk. Raskematel juhtudel tekib äge kopsupõletik ning kopsudes on leitud ka vedeliku. Mida nõrgem immuunsus, seda raskemini haigus kulgeb. Eriti suur riskigrupp on hetkel vanemad inimesed. Konkreetset ravi selle vastu pole, ka antibiootikumid ei aita ning arstid pididki hetkel rohkem katsetuste ja sümptomite leevendamisega tegelema. On levinud videoid, mis näitavad reaalset olukorda ning ka seda, kuidas kohati pole surnutega midagi teha ning need on haigetega koos haiglakoridorides lebamas. Wuhanis ehitati 48 tunniga valmis uus haigla 1000 voodikohaga. Samas hakkavad ravimid, ennetusvahendid otsa saama ning ka arstid on töötanud kokku kukkumiseni.



Mida on täna vaja teada?
Nädala alguses ilmus Ärilehes lugu sellest, kas Hiinast saabunud postipaki puhul peaksime mingisugust ohtu tundma. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete järgi säilib viirus väliskeskkonnas: kõvadel pindadel 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi ja niisketel pindadel kuni 72 tundi. Omniva rahvusvahelise posti spetsialistide sõnul ei kujuta Hiina postisaadetised seetõttu endast tõsist õhtu. Tänasel hetkel saabuvad saadetised Hiinast Eestisse minimaalselt ühe nädalaga, enamasti aga kauem. Eestis on ka juba võimalik tuvastada uut koroonaviirust 2019-nCOV, seega pakiga selle saamise pärast muretsema ei pea. Viiruse vastu veel vaktsiini pole, aga selle nimel nähakse vaeva.
Vahepeal on levinud kuulujutte, kuidas see võib levida. Näiteks ainult loomalt inimesele, aga hiljem kinnitati, et ikkagi ka inimeselt inimesel ja siis nii nagu tavalised hingamisteede haigused, hiljem jällegi silmade kaudu. Lihtsalt näomaskid ei aita, soovitatakse kasutada vähemalt kirurgimaske või N95 respiraatorit. N95 on Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud standard. Euroopa Liidus ja Eestis kasutatakse FFP2 või veidi paremat FFP3 märgistusega maske. Arvestada tuleb, et mida kõrgem on kaitsefaktor, seda suurem on hingamistakistus. Seega P3 maskiga terve päeva kandes on see organismile teatud lisakoormuseks. Respiraatorite puhul soovitatakse alati kasutada väljahingamisklapiga maski, siis ei jää väljahingatavas õhus olev niiskus maski, maski hügieenilisus pika kasutusaja jooksul paraneb ja õhuvahetus on pisut parem. Kuid kui maski kasutaja on nakkusekandja, siis väljahingamisklapi kaudu pääsevad maskist välja ka viirused ja bakterid. Samuti on levinud kuuldus, et selle viirusliku nakatuse vastu aitab kuumus ja alkohol. Internetis hakkasid seejärel levima kohe vastavad meemid – Soome, Eesti ja muud saunariigid on kaitstud ning samuti näiteks Balkanimaad, kus tarvitatakse palju alkoholi. Au tuleb aga anda neile, kes töötavad teeninduses ning on jätkuvalt valmis kliente teenindama muidu peaaegu kummituslinnaks muutuvas Wuhanis.

Vaadatud 483 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi