10 põhjust, miks jaapanlannad on alati nii saledad ja nooruslikud
Jaapanlased näivad olevat rahumeelne rahvas, kelle kultuuris on suur ja sügav püüd rahu ja harmoonia poole.
See saarteriik paikneb arhipelaagil, mis koosneb neljast põhisaarest ja enam kui 6000 väiksemast saarekesest ning on tulvil nii suuri geograafilisi kui ka kultuurilisi variatsioone. Just siin saarestikus, Okinawa saarel, asub üks viiest n-ö sinisest tsoonist, kus elab erakordselt palju üle saja aasta vanaks saanud inimesi. Samuti saadab jaapanlannasid habraste, saledate ja nooruslike naiste kuulsus. Ja kui isegi sinised tsoonid välja jätta, on ikkagi Jaapan üks riike, kus inimeste oodatav keskmine eluiga on maailma kõrgeim. Selle saladuse juured on ühtaegu nii maa kultuuris kui ka elustiilivalikuis, mida sealsed inimesed teevad.
Meie jaoks võib kogu nende maailmavaade veidi müstiline näida, kuid jaapanlaste endi jaoks on kõik lihtne ja selge. Sageli võib juhtuda, et kui jaapanlaselt küsida, mis on nende särava tervise saladus, saad vastuseks vaid tühjavõitu küsiva pilgu. Nende elustiil on välja kujunenud läbi ajaloo ning paljude põlvkondade traditsioonide. Nende jaoks on see kõik igapäevane ja normaalne. Võimalik, et just see ongi võimaldanud neil kasvada ühiskonnaks, mis on ühtaegu põlistarkusi austav, tehnoloogiliselt eesrindlik ning samas ka eluterve.
Erinevalt individualistlikule ja võitluslikule Lääne kultuurile tunneb jaapanlane uhkust selle üle, et ta kuulub mingisse inimgruppi, ühtekuuluvustunne ja ühine tegutsemine on sealmail au sees. Nende kultuuri on rühmas tegutsemise edukus sisse ehitatud, ning nad armastavad seda ühtekuuluvustunnet. Igapäevaselt on traditsioonilise jaapanlase meelest tema üheks aukohuseks muuta oma kodumaa üha paremaks ja paremaks paigaks. Iga päev on pühendatud efektiivsusele, tervislikkusele ja arengule.
Kuigi ilmselgelt ei ole teistel rahvastel võimalik ega ilmselt ka mitte vajalik võtta üle kõiki Jaapanis aastatuhandetega kogutud tarkusi, on igaühel siiski võimalik selle rahva lihtsamatest nõksudest üht-teist kõrva taha panna. Veebilehe Medicalnews autor Simi on pannud kokku loetelu 20 nipi ja võttega, mis aitavad jaapani naistel kiiruseajastu laineis ikkagi kauneiks ja nooruslikeks jääda. Sellest loetelust midagi üle võtta on ehk igaühele jõukohane – ja mine tea, ehk on siin Maarjamaalastel äratundmisrõõmugi.
1. Roheline tee
Paljudes ringkondades peetakse rohelist teed kõige tervislikumaks joogiks üleüldse ning selle headest omadustest on palju räägitud. Rohelise tee sünnimaaks on Hiina, kus seda hakati kasutama juba 8. sajandil ning seda valmistatakse teepõõsa (Camellia sinensis) eriti õrnadest lehtedest.
Ajapikku sai rohelisest teest ka Jaapanlaste üks lemmikuid ning seda on ka paljudes teistes kultuurides tänu selle raviomadustele au sees peetud. Indias kasutati rohelist teed verejooksu kontrollimiseks ning usuti sellest abi olevat haavad kinnikasvamise juures. Samuti aitab roheline tee kaasa seedimisele ning ergutab nii meele kui ka südame tervist. Roheline tee reguleerib ka kehatemperatuuri – nimelt loetakse seda jahutavaks joogiks. Lisaks kõigel muule on see tulvil toitainetest ja antioksüdantidest.
Rohelise tee tegemiseks valitud lehed sisaldavad bioaktiivseid ühendeid ja fütotoitaineid, milles sisalduvad anitoksüdandid on tugevatoimelised ning suudavad alandada vabade radikaalide tekitatud põletikke, mis on sageli erinevate haiguste ning enneaegsete vananemisilmingute põhjuseks. Ühte neist ühenditest EGCGd loetakse eriti tõhusaks. Usutakse, et see ühend toetab veresoonte heaolu, alandab ohtlikku kolesterooli taset ning on vähendab vereliblede aktiivust, mis võiks muidu esile kutsuda trombide tekke. Samuti usutakse, et see aine mõjub pärssivalt vähirakkude arengule.
Lisaks sellele sisaldab roheline tee ka kofeiinile sarnast teiini ning L-teaniini nimelist aminohapet, mis mõlemad ergutavad ajutegevust. Regulaarse rohelise tee hüvede hulka loetakse insuldi, diabeedi, südamehaiguste ja Alzheimeri tõve ohu vähenemist. Selleks, et rohelisest teest kõige rohkem kasu lõigata tuleks seda juua 2-3 tassi päevas. Samuti on olemas rohelise tee toidulisandid, nende puhul peetakse maksimaalseks soovituslikuks doosiks 750 mg päevas.
2. Kääritatud toidud
Kuigi kääritamine ei tundu iga toiduaine puhul eriti isuäratava mõttena, on tegelikult tegemist üsnagi vana toiduvalmistamisviisina ning sellel on terve rida tervisehüvesid. Hapukapsast armastame me ju kõik! Iseenesest ongi kääritamine looduslik protsess, mis kasutab selliseid mikroorganisme nagu bakterid ja pärmseened, mis toituvad suhkrust ja tärklisest. Protsess aitab toitudel säilida ning selle tulemusena tekivad mitmed kasulikud ensüümid, B-vitamiinid, oomega-3 rasvhapped ja probiootikumid. Lisaks meie kõigi armastatud hapukapsale on tuntumad kääritatud road veel aasiapärane kimchi, jogurt, tempeh, aga ka vanad head hapukurgud ja miso supp. Teine lihtne viis kääritatud toiduainetest kasu lõigata on juua kefiiri või teeseene jooki ehk kombuchat.
Kääritatud ja hapendatud toitude veidi sagedasem lisamine oma toidulauale toob kaasa rea tervisehüvesid. Lisaks „heade” bakterite lisamisele soolestikku, tõstab suurem osa kääritatud toite ka A ja C vitamiini taset ning soodustab muu toidu seedimist. See omakorda aitab kehast mürkaineid väljutada ning saada lahti anti-toitainetest, mis ei lase eluks vajalikel vitamiinidel ja mineraalainetel omastuda.
Kääritatud toitudest võivat abi leida selliste tervisehädadega nagu haavandiline koliit, ärritunud soole sündroom, diabeet, ülekaalulisus, mitmed allergiad ning isegi tajufunktsioonide ja meelehäired. Jaapanlaste armastatuim kääritatud toit on natto, mida tehakse kääritatud sojaubadest. Nattos sisaldub äärmiselt tõhus probiootiline bakter bacillus subtilis, mis toetab immuunsüsteemi ning K2 vitamiini omastumist. Tervislikuks peetakse ka rooga nimega nattokinase, millel olevat põletikuvastased ensüümid, mis aitavad tõrjuda vähirakke.
Kääritatud toidud pole mitte ainult tervislikud, vaid neid saab tegelikult üsnagi hõlpsalt ka ise teha. Hea uudis on ka see, et viimasel ajal paistab see ka Eestis tõusev trend olevat ning kasulikku infot ja selleteemalisi kursuseid ilmneb ikka nii siit kui sealt. Ja retseptide põhiolemus on tegelikult lihtne – teeseen vajab vaid teed ja suhkrut, hapukapsast on läbi aegade hapendatud vaid soolaga ning tegelikult saab suhkru või äädika abil teha katseid ning proovida kääritada-hapendada veel nii mitmeidki muid köögivilju.
3. Mereannid
Jaapani köögis on mereandidel oluline roll, patta ja pannile lähevad erinevad kalad, kaheksajalad, angerjalised, karploomad, krevetid ja kalmaarid. Midagi merest pärinevat süüakse seal pea iga päev – küll sushi, salati või tempura juurde, küll grillituna koos riisi või miso supiga.
Tänapäeval tuleb küll muutuvais globaalsetes tingimustes maailma ande tähelepanelikult ja vastutustundlikult tarbida, kuid täitsa ära põlata vete ande ei tasuks – kõigis neis leidub küllaldaselt valke, B ja D vitamiine ning mineraalaineid, oomega-3 rasvhappeid ning palju muudki.
On leitud, et mereandidest saadav oomega-3 rasvhape on vägagi tervislik. Selle piisav tarbimine aitab ennetada südame ja veresoonte haigusi, näiteks arütmiat, infarkti ja insulti ning lisaks aitab see leevendada reumatoidartriidist tulenevaid valusid. Lisaks aitab see vähendada vanusega kaasneva nägemisteravuse riski, toetab imikute ja väikelaste aju arengut ning väidetavasti aitab see isegi depressiooni vastu.
Mereannid on toitaineterohked ja neid tasub oma toidulauale võtta. Ära ei tasuks unustada ka mere taimestikku – vetikad on Jaapanis suure au sees ning sisaldavad samuti tervet plejaadi kasulikke aineid ja omadusi.
4. Väikesed portsud
Jaapanis on kasutusel fraas „ichiju-sansai”, mis tähendab „üks supp ja kolm kõrvalrooga”. Seda reeglit toidukordade ajal kasutataksegi. Seega koosneb tüüpiline Jaapani toidukord klassikaliselt esmalt muidugi põhitoidusest nagu riis või nuudlid. Sinna juurde kuulub pearoog, mis on midagi toekamat: kala, kana, sea- või loomaliha, mille juurde käivad veel kääritatud juurviljad ja misosupp. See võib kõlada nagu hiiglaslik eine, kuid tegelikult on portsud pigem tillukesed ja nende koostisosad hooajalised. Jaapani toiduetikett näeb ka ette, et samal taldrikul olevad road ei tohi üksteise vastu puutuda. Seega on igal roal oma tilluke taldrik.
Seega ei kuhja jaapanlased oma toitu ühele suurele taldrikule kokku nagu meie seda siin teeme ning sellel võib olla oluline roll nende tervise ja heaolu juures. Toiduportsu suurusel on määrav roll kehakaalu säilitamisel ning hea oleks ka jälgida, mis vahekorras ja koguses mikro- ja makrotoitained sinu taldrikule satuvad. Korralikult täiskuhjatud praetaldrik või kiirtoidurestorani megaburger ei pruugi meile anda õiget ülevaadet sellest, mida ja mis koguses me toitu tarbime.
Toiduportsude suurus sõltub muidugi sellest, mis tüüpi toiduga on tegemist ning ka iga inimese individuaalne toiduvajadus on erinev. Rääkimata sellest, et laste toiduports on väiksem kui täiskasvanuil. Aasia rahvastel on toiduportsude suuruse määramiseks reaalne rusikareegel. Valgurikas toiduports (liha, oad või pähklid) peaks mahtuma ära sinu pihu sisse. Köögiviljade puhul peaks piisama ühest rusikasuurusest portsust ning salatite puhul on mõõduks kaks rusikat.
Samuti on söömise juures abi Jaapanlaste zen-mõtteviisist. Enne toidu kallale asumist võta hetkeks aeg maha ja pane tähele kui näljane sa tegelikult oled. Sageli sööme me rohkem, kui meie keha tegelikult vajab, seega tuleks vältida söögi ajal igasugu kõrvaltegevusi ning pöörata tähelepanu sellele, mida sa sööd ja kuidas keha end tunneb. Toidunaudingut suurendab ka, kui pöörad igale suutäiele tähelepanu, tajud roa maitset ning asetad iga paari suutäie järel söögiriistad käest, võttes sellega hoogu veelgi maha. Aeglane söömine lubab tajudel kehaga ühenduses olla ja nii märkad sa kiiremini, kui kõht tegelikult täis saama hakkab.
5. Jalutuskäik igapäevarituaaliks
Jaapanlaste jaoks on jalutuskäigud meeldiv viis, kuidas oma kodumaad avastada. Neil on selleks mitmeid matka- ja palverännakuradu – kui Jaapanisse satud, siis tasuks mõnda neist proovida. Kuid isegi ilma sinnakanti sattumata võib jalutuskäigud au sisse tõsta. Jaapanlased mitte ainult ei eelista sageli jalgsi liikumist linnades – et vähendada liiklusummikuid – vaid see on ka omalaadne budistlik rituaal. Ligi 90 miljonit jaapanlast loevad end budistideks, ning paljud neist kasutavad jalutamist mediteerimisviisina.
Jalutamismeditatsioon on lihtne (ja tervislik) harjutus, mis ei nõua mingit peent erivarustust. Ainus, mida vajad on paar mugavaid jalanõusid ja ilmastikukohane riietus ning võidki teele asuda. Meditatsiooni sisuks on see, et sa pööraksid teadlikult tähelepanu igale astutud sammule, selle asemel, et lihtsalt autopiloodil uitama asuda, nagu sa seda ehk tavaolukorras teeksid. Seega pööra käies tähelepanu sellele, kuidas sa ühe jala tõstad, kuidas see ettepoole liigub ja kuidas sa selle maha asetad. Siis pööra tähelepanu kuidas sa astud teise jalaga järgmise sammu. Pane tähele, kuidas su keha raskus ühelt jalalt teisele kandub, ja millised aistingud on su kehas. Lihtsalt liigu ja pane iseend tähele.
Kuigi iseenda selline jälgimine võib olla harjumatu või isegi pisut jaburana tunduda, tähendab see tegelikult seda, et võtad ette rahuliku ja aeglase jalutuskäigu, mille jooksul pöörad sa tähelepanu igale oma liigutusele. Lisaks on sellel veel mitu varjatud head külge. Esiteks on jalutamine tervisele lihtsalt kasulik, see aitab su kehal olla liikumises, reguleerida kaalu, annab kerget, kuid tõhusat lisakoormust kopsudele ja südamele ning aitab vähendada südamehaiguse ja insuldi ohtu, samuti aitab ühtlane liikumine kehal paremini toime tulla kõrge vererõhu ja kolesteroolitasemega ning leevendab aegamööda lihaste ja liigeste pingeid.
Igapäevane pooletunnine jalutuskäik aitab tugevdada luid, parandab tasakaalu, tõstab lihastoonust, suurendab vastupidavust ning aitab kaalu normis olla või seda isegi langetada. Enamikule inimestest näib 30 minuti eraldamine oma niigi tihedast päevast täiesti võimatuna, kuid tegelikkuses saab selle, nagu iga teisegi hea harjumuse, tasapisi ja lihtsaid muutusi tehes oma igapäevaellu sisse harjutada. Nipid ise on muidugi kõik teada ja tuntud: vali lifti asemel jala liikumine, mine kodulähedasse poodi jala, mitte autoga, astu peatus-kaks varem ühistranspordilt maha ja mine ülejäänud vahemaa jala.
Ja nädalavahetusel on hea mõte võimalusel külastada mõnd looduskaunist matkarada. Selles osas ei jää meie kodumaa veel hetkel loodushoidlikule Jaapanile milleski alla.