Ainult töö tegemisega ei elatu ära, tuleb ka veidi näpata

07.05.2023 23:30
Helen Mandel Illustreeriv pilt
Kommentaarid
20
Foto:

„Mis siis, et töötan? Vargused aitavad mul endal ja lapsel hinge sees hoida,“ teeb Marje (33) kokkuvõtte oma toimetulekumudelist.

Vähe sellest, et Marje lihtsalt tööl käib... Tema tööpäevad on väga pikad, tihti kümme tundi järjest. Noor naine on nõudepesija ühes Tallinna pubis, töötab vähemalt 40 tundi nädalas ning saab praktiliselt miinimumpalka.
Marje on üksikema ning kasvatab 7-aastast poega. Poja isa kadus nelja tuule poole juba veidi enne lapse sündi. Marje on küll mõelnud elatisnõudele, kuid jätnud selle tegemata – tema andmetel on mees läbi elu elatunud juhuotstest ning vaevalt sealt mingit kindlat elatist tuleks. „Üksikematoetus on kindlam, ehkki väga väike,“ ohkab naine.
Oma tööga on Marje üldjoontes rahul. „Mulle tõesti meeldib,“ kinnitab ta. „Ja kui ei oleks pidevat muret toimetuleku pärast, ma isegi ei mõtleks sellele, et pean varem või hiljem endale muu töö leidma.“

Toimetuleku karid
Oma kodu Marjel ja tema pojal ei ole. Väike pere elab ühetoalises üürikorteris Mustamäel, mille eest maksab 260 eurot kuus pluss vesi ja elekter, kokku natukene üle 300 euro. Ehk teisisõnu – pool tema palgast.
„Mobiiliarve on mul väike, kuna ise peaaegu et ei helista kellelegi, saan hakkama 3-5 euroga kuus. Lasteaia peale kulub kuus üle viiekümne euro. Suitsu ma, loomulikult, ei tee ja alkoholi ka ei tarbi, muidu poleks  mitte kui midagi lauale panna,“ selgitab Marje. „Eluase ongi kõige kulukam. Samas ei tahaks ma elada mugavusteta korteris – me oleme küll vaesed, aga peseme end sooja veega. Nii palju ometi väärt oleme.“
Lisaks palgale saab Marje lapsetoetust ja üksikematoetust. Kui üür ja lasteaiarahad maha võtta, jääb kuus elamiseks 260-280 eurot. „Hoidku jumal, kui apteegist midagi vaja on,“ võdistab naine õlgu. „Haige olemist lubada ei saa.“
Pikkade tööpäevade mure on Marje lahendanud nutikalt ja rahasäästlikult. Teises vahetuses töötab sama vana lapsega üksikema, kes elab tema lähikonnas. Lapsed käivad, õnneks, samas lasteaias. Teise pika vahetuse ajal võtab teine lasteaiast mõlemad lapsed ja hoolitseb, et nad õhtul süüa saaksid. Raha teineteisele abi eest ei maksta. „Nii on laps turvaliselt hoitud ning kummalgi meist pole ületamatult raske natuke suppi või putru rohkem teha ja teinekord saab tööltki midagi kaasa võtta,“ selgitab Marje

Varas mis varas
Kuna iganädalane toidu- ja muude kulutuste raha on enam kui napp, oskab Marje lugematuid säästunippe.
„Riideid ostan ainult kaltsukate allahindluspäevadelt ning „Võta tasuta“-kastid uurin alati hoolikalt läbi. Turul käin ja alati vaatan allahinnatud toiduainete letid üle. Sa ei kujuta ette, kui odavalt tegelikult saab süüa teha, kui see eraldi eesmärgiks võtta.“ Toidupank on samuti abiks.
Peale selle on Marjel veel suur saladus, mida ükski tema tuttavatest ei tea – nimelt käib ta poodides väiksemaid asju näppamas.
„Ma olen varas mis varas,“ ütleb ta. „Pisemad asjad käivad põue või käekotti nagu niuhti.“ Pisemateks asjadeks on näiteks seebitükk või šampoonipudel, juustutükk või pakendatud lihaviilakad.
„Ikka nii, et mul oleks kotis raha selle vajadusel kinni maksmiseks – kui ma peaksin vahele jääma;“ nendib naine.
„Nii püsib toidulaud natukenegi vaheldusrikkam ning ma saan näiteks mõne puuvilja ka osta – kasvav poiss peab ju korralikult sööma. Ega tervis ei küsi ema palganumbrist. Ja, nagu ma ütlesin, haige olemist vaesed endale lubada ei saa.“

Asotsiaali mured?
Marje suurimaks mureks on eluase. „Olen pangast uurinud, kas mul on võimalus kodu ostuks laenu saada. Paraku mitte, eriti praeguses majanduslikus olukorras. Igasugune laenukõlblikkus algab korralikumast sissetulekust ning osa raha peab endal olemas olema. Minul ei ole ning oma sissetuleku juures ka ei saa kunagi olema. Samas ei saa ma korteri üürimist lõpetada, me ei koli ju pojaga mõneks aastaks vaestemajja elama...“
Tegelikult unistab Marje lausa kahetoalisest korterist. „Poiss ju kasvab, kaua ta emaga ühes toas elab. Tean, et kaks tuba on täitumatu unelm, aga unistan ikkagi,“ ütleb naine väga kurvalt ning lisab natuke trotslikult: „Mis kasu on sellest, et ma töötan ja maksan makse, kui tegelikult on mul asotsiaali mured – kus elada ja mida süüa.“

Vaadatud 2227 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kullervo

Jaak Gangalaski teenis lisaraha kunstnikke KGB le üles andes.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi