KÜSITLUS: Viktor Vassiljev: mõttetuid ametnikke on vaja, sest vangide ülalpidamine on kallim!

Uurisime meie avaliku elu tegelastelt, kas Eestis on liiga palju ametnikke ja bürokraatiat. Huvitusime sellestki, kas nad ise on ehk bürokraatia hammasrataste vahele sattunud.

Andrei Korobeinik: „Kindlasti on. Saatsin arupärimised ministeeriumidesse ja enamus vastas et nad ei kavatse tehnoloogia abil protsesse optimeerida. Meil on iga aastaga rohkem ametnikke, aga olukord läheb aina hullemaks. Näiteks kohtusüsteemis ootavad lihtsamad juhtumid 4-5 aastat järjekorras. Kusjuures mitte ainult rahalised nõuded vaid ka laste hooldusõiguste jagamine, selle ajaga laps võib täiskasvanuks saada. Eeskuju võiks võtta USA-st, kus Trumpi administratsioon hakkas uurima, millega konkreetsed ametid ja ametnikud tegelevad.”

Harly Kirspuu: „On küll liiga palju bürokraatiat. Uue koalitsioonilepingu valguses on vägagi näha, et enne minnakse kõige muu kui näiteks igasugu nõunike ja teiste mittevajalike isikute kallale, kellele maksumaksja palka maksab. Olles suure osa oma elust elanud keskerakondlikus Tallinnas, sai täitsa imeks panna, kuis ainuvõim pani täiesti seinast võetud inimesi täiesti seinast võetud ametikohtadele ja maksumaksja andis neile palka. Ei saa väita, et riigi tasemel oleks oluliselt parem.”

Markus Meier: „Lihtsam võiks asjaajamine olla küll. Samas kui ma Prantsusmaal elasin, siis sealse bürokraatia kõrval Eesti oma kahvatub. Näiteks Prantsusmaal elades üürilepingu lõpetamiseks ei ole varianti saata digiallkirjaga avaldust, vaid tuleb saata postkontorist "tähitud kiri", mis registreeritakse postkontoris ja jälgitakse selle teekonda kuni saajani. Muidugi, kogu asjaajamine on prantsuse keeles, inglise keele peale loota ei saa.”

Nancy Himma: „Loomulikult on liiga palju. Juba 15 aastat tagasi oli palju.”

Urmas Sõõrumaa: „Iga asi siin maailmas on loodud kasvama, ka organisatsioonid . Nii et 10-15% tuleks koondada ametnikke küsimusinestamatta. Ei oska öelda kus ma pole bürokraatiaga kokku puutunud.”

Viktor Vassiljev: „Inimsugu paljuneb planeedil kontrollimatult, kõik tuleb ära toita, mõeldaksegi välja mõttetud töökohad, kus tehakse mõttetut tööd. See on paratamatus, olgu Eestis või ükskõik kus mujal. Aga kui meil siin 30 000 ametnikku ära koondada (kopsakate koondamistasudega), siis on juures 30 000 töötut, kellele tuleb maksta toetusi, leida katus pea kohale, sisustada millegagi nende aega ja jälgida, et pahale teele ei lähe, ja kui lähevad, siis trellide taha pista. Riigi palgal hoida on lihtsam ja võibolla, et kokkuvõttes isegi odavam. Ühe vangi ülalpidamine maksab rohkem, kui ühe ametniku palk. Ja bürokraatia sisustab kenasti meie aja, mis muidu kuluks ebamõistlikele ja tervist kahjustavatele harrastustele.”

Sami Lotila: „Üks Eesti paradoksidest on see, et bürokraatiat on vähe, aga bürokraate on palju - ja just nimelt ülemakstud bürokraate. Kui Eestis palgatakse juurde jälle üks uus bürokraat, nii tegelikult peab palkama 2 uut bürokraati, et nad saavad kontrollida üksteist ja nuhkida üksteise järele. Eestist on kujunenud bürokraatide ühiskond, aga veelgi rohkem on Eesti nuhkijate ja pealekaebajate ühiskond. Eeskujuks on Eestis võetud P6hja-Korea.”

Helen Jõudna: „Meie saame hakkama ja ametnikega on ka vedanud, sõbralikud ja abivalmis on kõik sattunud, kellega kokku olen puutunud aastate jooksul. Tervitades Helen, Kassikohvik Nurri.”

Sirje Põllu: „On liiga palju ametnikke. Inimesed on hädas detailplaneeringutega ja kasutusloa saamisega elamispinnale.”

Rita Kaljus: Esimesele küsimusele vastan jaatavalt: meil on tohutu bürokraatia ja ametnikke palju. Ja seda eriti ministeeriumites! Sotsiaalministeeriumis " ukse kulutades" on kokku puutunud tohutu bürokraatiaga! Lugupidavalt Rita .

Märt Sults: „Olen kooli direktor. Nii, et bürokraatiaga on mul vägagi tihedad suhted.”

Andres Guff: „Bürokraatiat on isegi korteriühistute vastu. Igasugu aruandlused koosoleku protokollid Tartu kohtule kus neid keegi ei loe tuleb minna tõestust paluda notaritelt ja saata Tartu kohtu registreerimisosakonnale. Seda iga aasta ja kui valimisi juhatusse on rohkem siis jälle kinnitus notarilt ja Tartu.Koos aruandlusega ja notar tõestustega kulu. Ühistul umbes 300 euri.”

Pille Pürg: „Arvan ,et enam ,kui muretseda ametnike rohkuse ja bürokraatia pärast,peame muretsema meie julgeoleku pärast.Tuleb tegeleda ikka teemadega ,mis on tõeliselt tähtsad.”

Marko Kaldur: „Eestis on kümneid tuhandeid üleliigseid ning mõttetuid ametnikke. Mitte need, keda riik hetkel koondada soovib - nagu õpetajad, politseinikud, meedikud jne. Vaid need kabinetivaikuses tühikargajad, kes oluliste töötajate koondamist soovivad. Sotsiaalministeerium, EISA, riiklikud sihtasutused, õigusbürood jms tuleb lihtsalt laiali peksta. Eesti vajab Elon Muski stiilis puhastustuld - kõik riigi nisa otsas rippujad tuleb minema peksta, ilma igasuguste lahkumishüvitisteta.”

Gunnar Loho: „Jah. Bürokraatia vastu võitlemisel see debiilne valitsus suurendab ametnike arvu ja need omakorda suurendavad seda bürokraatiat. Kahju, et see ookeani tagune mõju-võimsa onkeli malakas veel meiteni ei ulatu.”

Joonas Kolostov: „Minu kogemust mööda ei ole suuresti liigset bürokraatiat.”

Aivar Ruukel: „Isklikud kogemused, mis sellist väidet kinnitaks, mul puuduvad. Minu elus on olnud minimaalselt suhtlust bürokraatidega, nii riigiasutuste kui KOVi tasandil.”

Heiki Hainsalu: „Igas valdkonnas on kindlasti ametnike rohkem kui vaja. Head palgad ja mugav soe ametitool on võimalik vaid Eestimaal sihukestel inimestel, kes lihtinimestele ei mõtle.”

Siim Nestor: „Tänan küsimast. Ma ei oskagi hästi vastata.”