KÜSITLUS: Marco Tasane: kõik läheb aina kallimaks ja võetud raha viiakse valesse kohta!

 Uurisime meie avaliku elu tegelastelt, kas nad on uue valitsusega rahul ning milline on siiani olnud nende arvates parim Eesti valitsus.

Viktor Vassiljev: "Pensionitõusu lubati ja muu enam ei huvita."

Andrei Korobeinik: "Praegune valitsus jätkab eelmise valitsuse poliitikat, ehk siis midagi head seda valitsust ei oota. Koalitsiooni toetus on umbes 20%, mis isegi maailma kontekstis hästi haruldane nähtus. Parem valitsus tuleks siis, kui Eestis saaks korraldada erakorralisi valimisi, aga seda kahjuks pole väga lihtne saavutada."

Gunnar Loho: "Ei ole rahul. Lootusrikas olin siis kui EKRE oli valitsuses. Riigipööre viis viimasegi lootuse. See mis praegu toimub ja keda füüreriteks määratakse on ikka sürr küll."

Marco Tasane: "Tere, ma ei tunnetanud isegi vana valitsust, siis seda uut ammugi mitte. Kõik samad, kõik läheb pidevalt kallimaks ja viimnegi raha viiakse sinna, kuhu teda pole vaja viia. Parim oli ilmselt siis kui oli Arnold Rüütel. Kõik oli väga odav, eriti toit."

Märt Sults: "Eks seda näitab aeg. Kui oma rahva elu viiakse vastu põhja, siis pole rahul olla millegagi. Milline valitsus parim, see valitsus ei ole veel rahva mandaati saanud."

Ande Arula: "Ei ole rahul. Ekrega."

Raivo Teeäär: "Uue valitsuse osas on hetkel veel vara hinnanguid anda. Täpsema ülevaate saaks teha poole aasta möödudes, kui on näha kuidas uus valitsus on riigi juhtimisega hakkama saanud. Minu mäletamist mööda on 46 Valitsus olnud parim valitsus, mis oli Andrus Ansipi juhtimisel vahemikus 2011-2014, kus koalitsiooni moodustas Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit."

Hannes Vanaküla: "Ma olen ennast välja lülitanud valitsusest mõtlemisest. Vahet pole kes on valitsuses, nad teevad ikka nii, nagu neile välismaalt öeldakse. Ma pole näinud, et valitsuses oleks päris juhte, kellel oleks oma nägemus elukorraldusest."

Ingrid Stahl: "Taasiseseisvuse algusest saati on valitsusse puutuv olnud nii ja naa...Praegust valitsust vaadates tuleb tõdeda, et mida edasi, seda hullemaks läheb. Täielik rahvast eraldumine...kaos...lausa genotsiid oma rahva kallal jne. Minu arvates peaks ministril olema vastava eriala haridus ja töökogemus. Lihtlabase poliitikaga pole võimalik riiki juhtida. Aga paraku millest me siin räägime, eks EL juhtnöörid hetkel määravad rahvusriikide hävitamise...me oleme nagu marionetid, kellega mängitakse tragöödiat."

Pille Pürg: "Eks nad peavad ennast tõestama .Väga suuri illusioone mul pole nagu ka lemmikvalitsus."

Heiki Hainsalu: "Kui Lätis mõtleb valitsus oma rahva heaolule, siis meie riigis ei tea sedagi, millega valitsus mõtleb? 10 - 20 aastat tagasi oli veel kõik korras, siis hakkas allamäge minema, kui reform pukki sai ja Eesti rahva elu pekki keeras."

Sirje Põllu: "Üldse ei ole rahul meie valitsusega. Ei oska öelda parimat valitsust aga võib olla Ansipi valitsuse aegadel mingi väike periood oli."

Marina Rüütli-Riisalu: "Mina väga aru ei saagi, kus me praegu oma nn valitsusega oleme. Vana valitsust enam ei eksisteeri, kuna üks selle moodustanud erakondadest on valitsusest välja heidetud. Uut samuti ei eksisteeri, kuna põhiseaduse poolt ette nähtud uue valitsuse moodustamise protseduuri ei ole läbi tehtud. Selle protseduuri üheks osaks on kõrgeima riigivõimu kandja esindajalt ehk riigikogult vastava mandaadi saamine.

Demokraatia mõttes oleme seega praegu sisuliselt olukorras, kus ametis on valitsus, millel puudub mandaat valitseda, kuna parlament ei ole sellele valitsusele oma heakskiitu andnud. Eeldaksin, et valitsus oma poliitilised tegevused külmutab seniks, kuni riigikogu on valitsusele oma otseses heakskiidu andnud. Kahjuks Reformierakonnale pole aga miski vale ega võõras. Praeguse praktika kinnistas 2022. aasta suvel Kaja Kallas, kui ta Keskerakonna koalitsioonist välja heitis, kuid jäi ise edasi valitsema. Mõnevõrra sarnane olukord leidis aset ka Andrus Ansipi teise valitsuse ajal, kui muutus valitsuse erakondlik koosseis, aga uut valitsust ametlikult ei moodustatud. See praktika jätkubki ka praegu. Ma väga tahan siiski loota ja uskuda, et seda rohkem enam tulevikus ei rakendata. Minu hinnangul, kui valitsuse erakondlik koosseis muutub ja kui on ilmselgelt kavas hakata uut valitsust moodustama, millel on uus programm ja uued prioriteedid, siis oleks peaministril õige koheselt tagasi astuda ja lasta nagu kord ja kohus presidendil alustada uue valitsuse moodustamise protsessi, mis algab uuele peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise ettepaneku tegemisega."

Riina Solman: "Uus valitsus on kehvapoolne. Murettekitavaid uudiseid juba tuleb minister Keldo poolt. Keldo soovib tuua riiki tuhandeid võõrtöötajaid, mis on arulage - riiki siseneb kolme aastaga Rakvere linna jagu võöra kultuirilise taustaga inimesi, kui samas Eestis sünnib aastas alla 10000 eestlase. Kuidas meil on võimalik rahvusriigina säilida? Kuidas meil on võimalik komplekteerida kaitseliitu vöi kaitseväge?Me peame hakkama võõrtöötajate peresid oma toetussüsteemiga üleval pidama ja lahendama kultuurilisest erinevusest tingitud sotsiaalprobleeme. See kõik on päeva lõpuks kulu. Tänavu võetakse Eesti inimeste ja ettevõtete taskust miljard – neid otsuseid valitsus ümber ei vaata. Ei tegeleta ka Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga, vaid antakse sellele hoogu juurde – käibemaks tõuseb juulist, see jääb paika Ligi ja Michal on juba öelnud, et käibemaks jääb püsivalt 24% peale, mitte ajutiselt, nagu seadust vastu võttes lubati. Seega on valetatud ja maksukoormus kasvab, mitte ei kahane. Ligi tahab ka tulumaksu jätta püsivalt 24% peale jätta. Makse ei minda vähendama, vaid jäetakse ära ise vastu võetud jõustumata tõusud – see pole vähendamine! Sõnagagi ei puudutata demograafilist kriisi või elektrihindu, mis on kriitilised küsimused.”