Eestlaste lihavõttekombed – lapsi loobiti vanade pasteldega ja mehed käisid kukeks!

Lihavõtted pole eestlaste jaoks pelgalt Jeesuse voorimine maa ja taeva vahel, vaid korralik kevadise pööripäeva pidu, kus varasematest aegadest kõvasti kombedi kaasa võetud. Meenutame neist mõnda.

Eraldi tuleks pikemalt kirjutada kiikumise traditsioonist. Nii kiigelkäimise kirjeldustest kui ka kiigelauludest nähtub, et kooskäimistel külakiigele oli tähtis osa noortevaheliste suhete loomises. iidsemate veendumuste kohaselt toob kiikumine hingelist puhastust ning vilja- ja karjaõnne. Kristlikus usundis on selle ürgse kombe seletuskatsed väheveenvad: kiikumine tulenevat soovist Jeesuse ristilöömist kõrgemalt paremini näha või Jeesuse ülestõusmise auks kiikuva päikese matkimisest. 

Eestlaste põnevaid kombeid:

• Lihavõttehommikul löödud vanasti teineteist pajuurbadega, üteldud: „Palju hanesid, palju mune, palju kanu, palju kiiku, palju pulmi.“ Räpina kihelkond.

• Poisid ja mehed käisid kukeks. Enne päikesetõusu oli säetud kuke moodi ja laulab kukeleegu, siis tead, et pead muna andma. Iisaku kihelkond

• Lapsed ei tohi esimesel lihavõttepühal külasse minna, visatakse vanad pastlad kaela. Teisel ja kolmandal pühal võivad lapsed külas käia. Rapla kihelkond

• Lihavõtte ajal mine kiikuma, siis suvel kihulased ei söö. Valga

• Kes kaardimängus võita tahab, peab lihavetelauba öösel potiässa võtma, seda oma vasaku jala kanna alla saapa sisse panema ja siis vene kirikus, kui preester Jeesust otsimast tuleb ja ütleb: „Христос воскрес“ (Kristus on tõusnud), jalga vastu maad lüües vastama: „Potiäss!“ Nõnda tuleb kolm korda vastata. Türi kihelkond

• Lihavõttelaupäeva õhtu sööb meheleminija neiu kanamunatäie soola ära ja heidab magama. Kes üles ärkades temale juua toob, selle saab, kui mees on, omale meheks. Harju-Jaani kihelkond

• Kärarikkad tööd on keelatud – muidu tuleb palju äikest. Nelläpäivil, lihavõttõ ja suurõ ristinelläpäävä vaihõl, ei tohe koton tüüd tetä; ku kotton müttetäs, sõs suvõl kukutätä müristas kõvastõ kodo kotsil, mõtsan või küll tüüd tetä, sis müristas mõtsan. Hargla kihelkond

• Inimesed, kelledel järgmisel suvel pikem reis ees oli, astusid selle päeva hommikul üles ärgates raua peale, mille juures öeldi: „Jalad kõvaks kui kivi.“ Säärasel teguviisil olevat ka soovitud tagajärjed olnud. Kodavere kihelkond

• Juua tuleb kõvasti koduõlut ja igasuguseid lihatoitedud, sest sõna „lihavõtted“ tähendas paastu järel kõva täissöömist. Martna kihelkond

• Kui lihavõtepüha munakoored tee peale viiakse, saab suvel töö ruttu tehtud. Audru kihelkond

• Munade tiksutamine: kaks muna löödi kokku. Kelle muna katki läks, see pidi oma muna andma teisele. Tiksutamise juures oli ka rida tingimusi: 1) Muna ei tohtind olla puumuna. 2) Muna otsad ei tohtinud olla kõva ainega kaetud. 3) Mõlemad lööjad pidid lööma ühesuguse munaotsaga. Kodavere kihelkond

• Munaveeretus. Puust renn tehti, muna lasti veerema ja igaüks pidi ühe muna laskma. Siis hakkasid teist korda peale. Kui siis laskja muna kellegi teise vastu puutus, siis võttis selle ja oma muna ära ja lasi niikaua kui enam ei puutunud. Siis hakkas teine laskma. Ja kui juhtus, et munad seal lõppesid, siis viimane, kes muna võttis, pidi sinna kopkas raha püsti panema, teine, kes veeretas ja puutus, võttis selle ära. Ehk pangu muna asemele. Seda mängisivad rohkem vanemad, kes tantsida ei tahtnud. Plats tehti ka kiigest eemale, et kiigelisi ega tantsijaid mitte segada. Iisaku kihelkond