Anekdoodid

Ega võõra silma tule vett

Tallinn. Öö. Balti jaama ees istub noormees ja tõmbab suitsu. Tema juurde astuvad kaks süngete nägudega tüüpi:
„Raha siia!“
„Kuulge, poisid, ma olen ise kah kriminaal, nii et minge aga edasi,“ ütleb noormees.
Üks tulijaist virutab talle rusikaga näkku.
„Raha siia!“
Noormees kargab püsti ja suskab lööjale noaga kõhtu. Teine röövel pistab jooksu, noormees talle järele. Röövel pöörab pead ja karjub jooksu pealt:
„Mis kriminaal sa oled, sa oled maniakk!“
* * *
Kangi alt hüüab keegi mees möödujale:
„Kuule, vana! Anna suitsu!“
„Suitsu pole. Võin vastu lõugu anda. Tahad?“ vastab mööduja.
„No miks siis kohe vägivaldseks muutuda? Kas olete tõesti nii primitiivne, et teid solvas sõna „vana“?“
„Muidugi mitte. Ma selgitan teile. Te küsisite minult suitsu. Suitsetamine kahjustab teie tervist, võib-olla te tahategi endale kahju teha. Suitsu mul ei ole, kuid viisaka inimesena ei saanud ma teie palve suhtes ükskõikseks jääda ja pakkusin teile peksmise näol võrdset kompensatsiooni kahjule, mida oleks teie tervisele teinud üks suitsetatud sigaret.“
* * *
Pimedal kõrvaltänaval peatab pätikamp noormehe:
„Mobla sul on vä?“
„Ei ole.“
„Aga kui leiame?“
„Ma näitan teile kohe kõik ise ette. Vaadake, vasakus taskus on mul püstol, paremas ainult kasteet… Noh, kas vaatame ülejäänud taskud ka üle või piisab sellest?“
* * *
Naine läheb öösel läbi pimeda pargi. Põõsast kargab välja röövel:
„Raha siia!“
„Mul pole raha!“ vastab naine hirmust värisedes.
„Raha siia, või ma otsin su läbi!“
„Aga mul pole tõesti raha!“
Röövel hakkab naist läbi otsima, ise ähvardades:
„Anna parem raha ära, muidu ma otsin su ikka korralikult läbi!“
„Aga mul ei ole ju raha!“
Röövel hakkab naist korralikult läbi otsima.
„Hmm… Tundub, et sa ei valetanudki – sul pole tõesti raha!“ lausub ta lõpuks vihaselt.
„Ära nüüd enam peatu!“ karjub naine. „Lase edasi! Ma teen sulle homme pangaülekande!“
* * *
Abielupaar avastab kaubanduskeskusest väljudes, et nende auto on ära aetud. Nad lähevad politseijaoskonda, kus kirjutavad varguse kohta avalduse. Üks politseinik sõidutab nad parkimisplatsile tagasi, et sündmuskoht üle vaadata. Oma üllatuseks leiavad nad sealt oma auto koos kojamehe alla pistetud ümbrikuga. Ümbrikus on kiri ja kaks piletit Koit Toome kontserdile. Kirjas seisab:
„Vabandan, et teile ebameeldiva üllatuse põhjustasin. Mu naisel algasid kaubanduskeskuses tuhud ja kuna ühtegi taksot polnud saadaval, pidin ma korraks teie autot laenama, et ta sünnitusmajja viia. Need piletid on teile valurahaks.“
Usk inimkonda taastunud, läheb abielupaar kontserdile. Kui nad hilja õhtul koju jõuavad, avastavad nad, et nende maja on kõigest väärtuslikust puhtaks tehtud. Köögilaual lebab kiri:
„Oma auto saite te tagasi, aga laps tuleb ju ka millegagi üles kasvatada, eks ole?“
* * *
Kaks sõbrannat lähevad öösel läbi linnapargi. Äkki hüppab puu tagant välja mees, haarab ühest sõbrannast kinni ja veab ta põõsastesse. Ohver jääb esialgu šokist tummaks, kuid siis meenub talle, et on vaja karjuda, ja ta pistab röökima.
Efekt on vapustav. Mees pistab jooksu, nagu oleks tal kurat kannul. Neiu vaatab ringi ja näeb oma sõbrannat, kes on naeru kätte lämbumas.
„Mind oleks äärepealt vägistatud, aga sina naerad!“
„Kas sa seda ikka mäletad, mida sa karjusid?“ küsib sõbranna.
„Ei, aga mis siis?“
„Sa karjusid ju „Hurraa!!“…“
* * *
Üks murdvaras räägib teisele:
„See kuritegelik elu on ära tüüdanud! Muudkui peida end pollarite eest, öösel ei saa hirmust magadagi! Võtan õige pangalt raha, avan väikefirma, hakkan äri ajama…“
„No kuule, missugune pank see sinusugusele retsidivistile laenu annab?“ imestab teine.
„Ma ei öelnud, et pank peaks andma, ma ütlesin – ma võtan!“
* * *
Varas haarab tänaval mutikeselt käekoti ja paneb jooksu. Mutike tormab talle järele, hüüdes:
„Püüdke varas kinni!“
Mutiga ühinevad teised möödujad. Varsti ajab varast taga juba terve rahvasumm, kes kõik karjuvad:
„Püüdke varas kinni!“
Viimases hädas hüppab varas tuletõrjeredelile ja ronib kähku üles. Kui ta on juba üheksanda korruse kõrgusele jõudnud, murdub korraga redel ja pätt kukub alla, hüüdes:
„Püüdke varas kinni!“
* * *
Kaks pisivarast sisenevad pagariärisse. Üks varastab harjumusest kohe kolm pirukat, libistab need märkamatult taskusse ja sosistab teisele:
„Kas ma pole tegija? Nägid, kuidas ma need pihta panin? Müüja ei märganud muhvigi!“
„Mina oskan sama asja täiesti seaduslikult teha,“ vastab teine ja pöördub müüja poole:
„Andke mulle pirukas ja ma näitan teile üht lahedat trikki.“
Uudishimulik müüja ulatab talle piruka, mees pistab selle kinni, palub teise, pistab ka selle pintslisse, küsib kolmanda ja sööb sellegi ära.
„Aga trikk?“ nõuab müüja.
„Vaadake selle teise mehe taskusse – nüüd on need pirukad seal!“