Anna-Liisa

Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus ekrekas märale ulatab käe, on kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde ja rõõmude küllane päev. Oh keeruta, suksuta kavalat mära, viltkaabuga nooruke ekrekas sa, me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-mära sa püüda ei saa!