Elatist maksev naine: „Mul jääb ootamatult palju raha kätte!”

Liisi ja Ivar on lahutatud lapsevanemad. Algul elas nende tütar Triinu ema juures, siis aga tahtis isa juurde kolida. Nüüd ei saa Liisi aru, miks mehed virisevad, et elatise maksmine on koormav.

Triinu vanemad läksid lahku, kui tüdruk oli kolmene. Pere läks katki, sest Ivar jäi Liisile armukesega vahele ning naine ütles, et sellise mehega ei ela ta enam päevagi koos. Ega elanudki – pakkis mehe asjad kokku ja ütles, et mingu see ­armukese juurde või kuhu ­iganes tahab.
Kodu jäi Liisile, sest see oli tema ülikooliaegne kingitus vanematelt. Mees läks ja üüris enesele toa ning mõnda aega hiljem võttis kodulaenu ja ostis päris oma korteri.
Algul oli Liisi kurb, et tema armastus ja kooselu said niimoodi läbi. Siis aga harjus ära ning pühendus peamiselt tööle ja tütrele. Ivariga suhtles üksnes sedajagu, kui tütre pärast oli vaja, sest selle leppisid lahku­kolijad kohe kokku, et oma lapse vanemateks jäävad nad mõlemad. Kokkulepe sai selline, et kõige vähem on ­Liisi Ivari juures kaks nädalavahetust kuus, aga võimalusel ja aegade sobivusel võib isa olla tütrega nii palju, kui tahab.
Ivar hakkas Liisi panga­arvele maksma ka elatist. Kuna nad ei osanud täpselt öelda, palju neil just lapse peale raha kulus, vaatasid nad arvutist seadust ja Ivar maksis fikseeritud elatise normi järgi.

Uued naised ja uus mees
Aastad läksid. Ivari suhe toonase armukesega kestis alla poole aasta, ent siis tuli tema ellu veel mitmeid naisi. Kauaks ei jäänud keegi.
Liisi uut meest ei leidnud. Mõned juhusuhted tal olid, kuid ükski neist ei olnud isegi armukeseformaadiks piisavalt lähedane.
Triinu oli juba teises klassis, kui Liisi ellu tuli Heigo. Ja tuli nii põhjalikult, et jäigi. Naine tunnistas endale ja paarile lähemale sõbratarile, et nüüd on ta leidnud oma elu armastuse. See võib nii ollagi, sest mitu aastat hiljem on Liisi ja Heigo ikka koos ning säravad endiselt nagu noored armunud.
Ivaril oli kahju küll, sest salamisi oli ta mõelnud, et ega paremat naist kui Liisi vist olemas ei olegi... Aga kuidagi narr tundus seda naisele ütlema minna, sest ise ta ju oli naise maha jätnud ja pärast seda veel õige mitme naisega olnud, sellal kui Liisi elus polnud ühtegi teist meest.
Ivari ja Triinu suhetes ei muutunud midagi. Ikka käis tütar isa juures nii nädalavahetuseti kui ka nädala sees ning teisi­päeviti palus ta, et isa tooks ta oma autoga trennist koju. Ivar tõi ka ning kuna neil oli Liisiga kokkulepe, et ta tohib ka Liisil külas käia, siis seda ta vahel tegigi. Sellepärast ta teadiski, kui kenasti korras on tema eksnaise elamine ning et vannituppa pole teist hambaharja tekkinud...

Vahel käis ka kurbus üle
Kui Heigo Liisi juurde kolis, oli Ivari hingel päris valus. Aga teha polnud midagi – loomulikult oli ka naisel õigus oma eraelule.
Ivaril oli küll algul veidi imelik sisse astuda, kui tütar teda kutsus, aga Liisi arvas ka, et isal ja tütrel on oma asjad ajada ja omad jutud rääkida ning et loomulikult võib tütar oma kodus isaga suhelda.
Ivar veendus iga kord, et Liisi on ikka üks erakordselt tore ja mõistlik naisterahvas ning oli südamepõhjas enda peale päris tige, et ta sellisest naisest oma lolluse ja kiimalisuse pärast ilma oli jäänud.
Veel neli aastat hiljem, kui Liisi oli juba 12aastane, ütles tüdruk, et tahaks hoopis isa juurde kolida. Ta ütles, et Heigo ei meeldi talle ning et isaga saab ta palju vabamalt suhelda.
Nüüd oli Liisi kord kurb olla, aga Ivar oli tütre plaaniga kohe ja rõõmuga nõus. Loomulikult ei näidanud ka Liisi tütrele välja, et tolle otsus ema nukrutsema oli pannud ning aitas last kolimisel igati.

Üllatused rahaga
Aga kuidas jagada nüüd rahaküsimusi? Liisi mõtles natuke ning jõudis siis enese arvates ainumõeldava järelduseni – ta läks ja kontrollis üle, palju on kehtiv elatisnorm ning kandis esimese kuu raha kohe mehe kontole.
Naine ise ütleb, et see samm aitas tal rahu leida. Nüüd oli tema täieõiguslik lahus vanem – maksis elatist ja suhtles siis, kui kokku lepitud ja lisaks siis, kui ajad klappisid.
Poolteist aastat hiljem on kõik selle elukorraldusega ära harjunud. Ivar ütleb, et teiste naiste jaoks pole enam aegagi – tal on töö ja tütar. Triinu meelest on vahva isaga elada ja emaga väljas käia – nagu sõbratarid. Liisi aga ütleb, et selle väikese suhtekarusselli tegelik võitja on tema – ta veedab tütrega arukat ja ilusat kvaliteetaega, tal on endiselt kirglik suhe Heigoga ning piisavalt aega oma hobide jaoks ning ­välimuse eest hoolitsemiseks.
Kõige suurem üllatus tabas Liisit aga rahateemal – korraga jääb üllatavalt palju raha kätte. Naisel on igakuised kindlad kulud, lisaks maksab ta Ivarile elatist ning käib tütrega vahel väljas. Koju süüa ostab ta Heigoga enam-vähem võrdselt.
„Aga raha jääb iga kuu üle, varem ei juhtunud seda kunagi,” jagab naine oma imestust ega suuda mõista, miks paljud mehed ütlevad, et elatise maksmine on neile nii raske...