Firma suvepäevad välismaal - odavad hinnad, narkootikumid ja prostituudid!

21.05.2023 23:30
Bruno Murel
Kommentaarid
8
Foto:

Enne koroonakriisi käisid paljud Eesti firmad ja asutused oma töötajate suvepäevi korraldamas välismaal. Olevat odavam ja põnevam. Nüüd on trend tagasi!

Eesti ministeeriumi haldusalas tegutseva väikese sihtasutuse juht Imbi (54) peab välismaal suvepäevade pidamist väga mõistlikuks. “Eestis saab ühe õhtusöögi ja ööbimise spaas või puhkekülas, aga Gruusiasse sõites saame sama raha eest 3-4 päeva pidutseda ja lõõgastuda. Käisime veinimõisas, rannas, Borjomi ravivetel…” meenutab Imbi.
Tema sõnul on välismaale suvepäevadele sõitmine töötajate motivatsiooni tõstjana oluliselt võimsam kui nii-öelda traditsiooniline lähenemine. “Restoranis on hinnad umbes neli korda odavamad kui  Eestis,” lisab ta.

Noormehi peab magama lohistama
Enne koroonakriisi oli odavaim firmapäevade sihtpunkt Ukraina, mis nüüd on sõja tõttu ära langenud. Nii möllavad sekretärid, spetsialistid, keskastmejuhid ja muud tublid töörügajad Gruusias, Rumeenias, Bulgaarias ja Poolas. Imbi sõnul pole muud muret kui odavatel lendudel silma peal hoida.
“Lende saab pikalt ette osta ja siis reisi rahulikult planeerida. Gruusia puhul on põhiprobleem ülesöömine ja -joomine. Seal kantakse head ja paremat niimoodi lauda, et vaagnad hakkavad üksteist katma ning joogid voolavad sama reipalt. Me oleme pidanud mõned nooremad tšatšaga üle pingutanud meessoost töötajad oma tubadesse lohistama,” räägib Imbi. Samas on kõik järgmisel päeval taas hea tervise juures, sest kogu tarbitav on värske ja kohalik.

Kõik on isegi Saksamaal odavam!
Impordiga tegeleva osaühingu juhi ja omaniku Vallo (49) sõnul nemad suvepäevade eelarvet väga ei loe. “Kui firmal on hästi läinud, peavad ka suvepäevad võimsad olema!” sõnab ta.
Nende esimesed suvepäevad toimusid Eestis, kus katsetati igasugust aktiivset puhkust - tehti lohesurfi, püüti kala või mängiti sõda (paintball).
“Õhtul oli siis kõvem söömaaeg, saun ja pidu. Järgmise päeva võtsime rahulikult,” meenutab firmajuht.
2018. aastal said nad ühiskutse külastada Saksamaal Münchenis asuvat partnerit.
Kiire visiidi asemel otsustati õlleaedade pealinnas mõned päevad veel mööda saata. “Raisk, see oli mõnus! Hoopis midagi muud ja päris hull on see, et õlu ja toit oli odavam kui meil mingi vananenud nõukakämpingu rannabaaris, restoranidest ja terrassidest rääkimata!” lisab Vallo.

Elu esimene kanep - “Ma suren ära”!
Eranditult meestest koosneva osaühingu kollektiivil oli seega reisipisik sisse aetud ja järgmine sihtpunkt valiti veelgi põnevam - Amsterdam! “Seal on ju kõik legaalne - kanep, litsid-särgid!” rõõmustab omanik.
“Läksime kanepibaari, istusime kenasti lauda ja tellisime omale plärud ette. Ega keegi polnud varem seda proovinud, või siis valetas.
Meie ahelsuitsetajast elektrik tiris kogu pläru minutiga kopsu ja muutus siis näost valgeks. Ütles, et sureb nüüd ära,” naerab Vallo.
Elektrik sai suure klaasi apelsinimahla ning elab siiani. Ülejäänud seltskond oli kanepiuimast samuti mõnda aega segaduses ja hiljem otsustati vana hea õlletoobiga jätkata.
“Ma ei tea, mida need seaduseloojad sellest plärust kardavad, sellest saaks häid makse koguda,” usub Vallo.
Seksi asemel piitsa!
Kui Amsterdami õhtu hakkas öösse veerema, sattusid suvepäevalised punaste laternate tänavale.
“Vot sellist asja sa kuskil Hiiumaa rannakämpingus kindlasti ei näe! Naised otse akendel ja ikka sellised, et Eestis oleks kohe kuulsad blogijad ja saatejuhid!” hindab mees.
Muidu üsna kokku hoidvast grupist meelitati nii mõnigi tagumistesse ruumidesse kehalisi rõõme nautima. “Meie noore transamehe juurde astus mingi nahkkostüümis naine, võttis käest kinni ja vedas uksest sisse. Pärast rääkis, et ta võeti paljaks ja siis tõmmati sellise antenni meenutava piitsaga piki kotti! Ta hädaldas seepeale, et rohkem ei taha. Naine võttis ainult kümme eurot. Ma arvan, et ka selline kogemus on hindamatu! Räägib veel lastelastele ka,” kiidab Vallo.
Sel suvel on osaühingul plaanis sõita päris kaugele. “Saime odavad piletid Taisse, Bangkokki! Seal hiljuti legaliseeriti ka kõik ära ja kogu värk on veel rajum kui Amsterdamis,” ennustab firmajuht.

Vaadatud 1647 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Raul

Mustafa pani mulle mustikasse ja neli korda järjest.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi