FOTO: mis on saanud eestlasi hullutanud ’Metsiku Roosi’ näitlejannast?

36 aastat tagasi, juuli alguses 1987 hakati Mehhikos demonstreerima teleseriaali “Metsik roos”, mis sai peatselt populaarseks mitte ainult oma kodumaal, vaid ka kogu maailmas, sealhulgas Eestis. Seebiooperis mängis peaosalist Verónica Castro, kes tänavu sügisel saab 73aastaseks. Võib julgelt väita, et seebiooperistaaril on olnud endalgi seebiooperlik elu!

Teatrist sai suurim hobi

Paljud televaatajad on näinud mitmeid Ladina-Ameerika seriaale ja sattunud neist vaimustusse. Nende õnnelikud lõpud andsid inimestele usku imedesse, mis võivad juhtuda ka päriselus. Sarjad “Ka rikkad nutavad” ja “Metsik roos” polnud selles mõttes erandiks. Mõlemas seriaalis mängis Verónica Castro lihtsat ja energilist tüdrukut, kes leidis oma tõelise armastuse ja sai vaatajatele eeskujuks. Näitlejanna enda saatus pole aga olnud sugugi nii helge kui tema filmitegelaste oma.

Verónica Castro on sündinud 1952. aasta oktoobris Mehhiko pealinnas. Ta oli pere vanim laps. Pärast vanemate lahutust asus ema ülikoolis sekretärina tööle ning Verónica elas koos nooremate vendade ja õega vanaema juures.

Tüdruk huvitus juba noorelt teatrikunstist. 15aastaselt sai ta teatriakadeemia stipendiumi. Ja hiljem osales ta sel ajal populaarsetes fotonovellides – koomiksites, milles kasutati joonistuste asemel fotosid. Tüdruk mängis reklaamides ja tantsis koos õega ööklubis. Muide, tema vennast José Albertost sai produtsent ja õde Beatriz mängis lühikest aega teleseriaalides.

Armumine seelikukütti

Verónica Castro karjäär läks käima väga kiiresti. Juba 1960. aastate lõpus kutsus koomik Xavier López tütarlapse assistendina tööle oma meelelahutusprogrammi. Aasta hiljem mängis ta oma esimeses telenovelas “Ma ei usu meestesse”. Paralleelselt sellega jätkas ta tööd telesaadetes.

1970. aastal osales Verónica tuttava telesaatejuhi soovitusel iludusvõistlusel. Algul tahtsid korraldajad tüdruku missivõistluselt minema saata, sest otsiti uusi nägusid, kuid Verónica oli juba näitlejana töötanud ja enam-vähem tuntud inimene. Kuid lõpuks ei pääsenud Verónica mitte ainult konkursile, vaid pälvis ka auhinna.

Hispaania klassikalise lavastuse „Don Juan Tenorio“ kallal töötades kohtus Verónica komöödianäitleja Manuel Valdésega, kes oli temast 21 aastat vanem. Näitlejanna armus koheselt tema intellekti ja huumorimeelde, kuid mees ei kiirustanud noorele daamile tähelepanu pöörama. Mõne aja pärast tekkis Verónical ja Manuelil aga kirglik suhe ning tüdruk jäi rasedaks. “Ja siis sain teada, et ta on abielus ja tal on peale minu veel vähemalt 8 armukest. Manuel oli ka 12 lapse isa,” tunnistas Verónica.

Ema nõuandel lõpetas Verónica selle suhte. „See oli puhas armastus, suurepärane aeg, mille ma temaga veetsin. Kuid aja jooksul mõistsin, et lahkuminek oli õige otsus,” rääkis Manuel.

Olles lapseootel, õnnestus Verónical ühendada omavahel töö ja õpingud ülikoolis. Raha polnud kunagi piisavalt ja tüdruk pantis oma auto. Sellegipoolest käis ta loengutes kuni sünnituseni. 1974. aastal tuligi ilmale tema esimene laps Cristian. Poiss ei teadnud kuni viieaastaseks saamiseni, kes ta isa on. 1979. aastal kaitses Verónica Castro väitekirja rahvusvahelistest teleorganisatsioonidest ja sai ihaldatud diplomi.

Kaks pearolli tõid üleilmse populaarsuse

Verónica alustas oma teekonda staaristaatusesse episoodiliste rollidega mitmes seriaalis (Ladina-Ameerikas nimetatakse neid telenoveladeks) – sellistes nagu “Armastusel on naise nägu” ja “Barata de primavera”. Viimases sai ta ambitsioonika Karina rolli, kes püüdis kõigest väest peategelannalt oma väljavalitut tagasi võita. Paralleelselt sellega kutsuti Castro esinema ka telefilmidesse, näiteks komöödiadraamas “Guadalajara on México” mängis ta üht peategelast.

Üsna peatselt saabus Verónica Castro karjääris tippaeg ja ta sai mitu kultusrolli. Näiteks sari “Ka rikkad nutavad” (1979-1980) sai tõeliseks hitiks ja seda näidati enam kui 40 riigis üle maailma. Ja selles peaosa mänginud Verónicat hakkasid armastama miljonid vaatajad.

Telenovela “Ka rikkad nutavad” süžee järgi abiellus Mariana Villarreal (Verónica Castro esituses) Luis Albertoga, kuid noorte õnn ei kestnud kaua. Ühe arusaamatuse tõttu otsustas Luis, et naine petab teda. Ja kui selgus, et Mariana on rase, hülgas ta lapse, olles täiesti kindel, et lapse isaks on keegi teine. Verónica kangelanna langes sügavasse depressiooni ja andis lapse võhivõõrale. Ta läbis meeletult pika tee, enne kui sai uuesti õnnelikuks.

Pärast filmi “Ka rikkad nutavad” suurt edu võttis Castro ette mitmeid muid samasuguseid projekte, milles talle usaldati tähtsamad osatäitmised. Näiteks mängis ta Laurat seriaalis “Näost näkku” (1983) ja Yolandat telenovelas “Yolanda Luján” (1984) – mõlemas seriaalis oli 80 episoodi.

Aga 1987. aastal kehastas Verónica 198osalises melodraamas “Metsik roos” (1987-1988) Rosa García Monterot. See oli lugu vaesest tüdrukust, kes poistega mängides sattus kogemata rikka pere majja ja armus peremehesse. Sarnaselt sarjaga “Ka rikkad nutavad” sai seegi seriaal ülipopulaarseks kogu maailmas.

1990. aastal mängis Verónica oma venna José produtseeritud 160osalises seriaalis „Mu väike Soledad“ koguni kaht tegelast – ema ja tütart. Süžee järgi sai tema mängitud kangelanna Isadora julmalt Gerardolt tütre, kellele ta pani nimeks Soledad. Salakaval kurikael ei suutnud aga kaunist Isadorat rahule jätta ja jätkas salasepitsusi tema vastu.

Oma “printsi” ei leidnudki

Näitlejanna vanim poeg Cristian vilksatas lapsepõlves nii mõnigi kord televisioonis ja mängis reklaamides. Hiljem sai temast kuulus poplaulja. Tänapäeval peetakse teda üheks osavamaks hispaania keelt kõnelevaks lauljaks viimase 30 aasta jooksul. Mees oli kolm korda abielus, kuid kõik tema abielud lõppesid lahutusega. Cristianil on kolm last. Fotosid tema noorimast tütrest jagab Verónica meelsasti sotsiaalvõrgustikes.

Verónica teise poja Michel Castro isast ei teatud pikka aega peaaegu midagi. Alles 2022. aastal tunnistas näitlejanna, et selleks on Mehhiko ärimees Enrique Niembro. Nende suhe arenes üsna hästi ja paar tahtis isegi abielluda, kuid mehe ema oli selle vastu, mistõttu pulmi ei toimunud.

Vaatamata sellele, et telenovelad annavad kõigile lootust romantiliseks muinasjutuks, pole päriselus isegi selline diiva nagu Verónica Castro kohanud oma elu armastust. „Seriaalides leiab vaene tüdruk oma printsi ja saab temaga abielludes rikkaks. Minu elu oli peaaegu samasugune, kuid eesmärgi saavutamiseks pidin kõvasti tööd tegema, sest mu prints ei saabunudki kunagi,” jutustas näitlejanna.

Karjääri ootamatu lõpp polnudki päris lõpp

Pärast sarja „Lillede maja“ ilmumist 2018. aastal teatas Verónica kõigile fännidele, et on otsustanud karjääri lõpetada. „Elu on palju muutunud, ma ei suuda kogu seda agressiooni ja naeruvääristamist taluda,“ selgitas ta. “53 aastat olen andnud sellele tööle oma elu ja armastuse. Nüüd tahan rahu.

Pärast telesaates „Big Brother“ elevandi seljast kukkumist tehti Verónicale mitu operatsiooni. Seetõttu tunnistab ta vanusest rääkides, et varem oli tervis palju parem. Samas ei karda ta oma sünniaastat passis: „Mulle meeldivad mu 70 aastat, mu hallid juuksed ja kortsud. Ja ma mõistan, et mul on suurepärane publik, kes meenutab mulle mu karjääri.“

2022. aastal, oma 70. sünnipäeval, naasis Mehhiko staar ekraanidele. Ta mängis romantilises komöödias „Kui ma olin noor“, mis on Korea ühe filmi adaptsioon. Süžee kohaselt muutub tema 70aastane kangelanna nimega Malena ootamatult nooreks neiuks. Tüdruk otsustab ellu viia oma vana unistuse saada lauljaks ja saab tööd solistina pojapoja muusikalises kollektiivis.

Paari kuu eest poseeritud fotol on näha, et telestaar pole ilulõikuritele vastu panna suutnud ja tema nägu sarnaneb paljude teiste noa all käinud eakaaslaste omale.

Verónica Castro y sus dos hijos pic.twitter.com/pCAsKE146Q

— ????????@lebiram????????❤️????????????????† (@lebiram34980787) March 22, 2025