INTERVJUU: 566 päeva kriisiolukorda, surma ja hävingut – kuidas Harkivi päästjad vastu peavad?

29.03.2024 14:00
Karol Sepik, FOTOD: Harkivi päästeteenistus
Kommentaarid
0
Foto:

Ukrainas asuva Harkivi oblasti põhjapiir on ühtlasi piir agressorriik Venemaaga. Seetõttu lähevad linnade kui ka väiksemate kogukondade elanikud igal õhtul magama, teadmata, kas neil on hommikul õnne ärgata. Otseses mõttes iga päev sajab Venemaalt rakette, pomme ja droone. Mida see tähendab päästjatele?

Hoolimata halastamatutest rünnakutest jätkub elu Harkivi oblastis. Päästeteenistuse töötajaid on kutsutud kangelasteks nende jõupingutuste eest tulekahjude kustutamisel, rusude koristamisel ja oluliste teenuste taastamisel vahetult pärast rünnakuid.

Nelli Teatajale vahendab sealsete päästjate sõnu tuntud võrkpallitreener Andrei Levtšenko, kes on võtnud südameasjaks oma kodulinna päästjate abistamise. „Sõda Ukraina territooriumil algas 2014. aastal, kuid 24.02.2022. aasta hommik jääb Harkivi piirkonnale, eriti Vovtšanski kogukonnale igavesti meelde. Vovtšanski külad ja linn asuvad mõne kilomeetri kaugusel terroristliku riigi piirist. Just sel kuupäeval, kell 04.30 hommikul, okupeerisid Vene väed sealse territooriumi,” meenutab Levtšenko.

Sealsed päästjad olid sellest ajast kuni 2022. aasta 11. septembrini sunnitud tegema oma tööd okupatsiooni all. „Nad kannatasid jõhkrate piinamiste ja väärkohtlemise all, jäädes samas lojaalseks oma riigile. Alates okupatsiooni lõpetamisest kuni tänaseni on Vovtšanski ja teised Harkivi oblasti piiriäärsed kogukonnad olnud pideva tulistamise all. Meie elumaju ja muid tsiviilobjekte ründavad vaenlase suurtükivägi, raketisüsteemid, lennukid, kamikaze-droonid, ja muud relvaliigid.”

„Päästjad töötavad töötavad ööpäevaringselt, puhkamata, pideva tule all, kustutades tulekahjusid eluhoonetes, tsiviiltaristus, metsades ja põldudel. Nagu rindesõduritelgi, pole neil oma isiklikku aega, sest elud vajavad pidevalt päästmist. Nad päästavad inimesi nende kodude rusude alt välja ja osutavad esmaabi. Rünnakute tagajärjel tekkinud põlenguid tuleb kustutada äärmiselt rasketes tingimustes, ilma lisavalgustuseta ja välise veevarustussüsteemi surveta,” vahendab Levtšenko päästjate olukorda.

Kuidas nad sedavõrd kaua kestnud stressile vastu peavad? „Kahjuks hukkuvad siin vaenlase tulistamise tagajärjel süütud inimesed peaaegu iga päev. Kannatavad ka loomad ning hävivad majad, hooned, autod ja ettevõtted. Päästjad ise on vaenlasel eriliselt sihikul, neid ei huvita et tegu on sõjakuriteoga. Hoolimata kõigist raskustest täidavad päästjad siiski oma ametikohustusi, sest nende alla andes pole ju kedagi. Päästmine ja aitamine ongi nende elu motoks saanud,” kirjeldab Levtšenko.

Hiljutised rünnakud

28. märtsil ründasid vene väed taas Harkivi elanike kodusid. Surma sai üks inimene, vigasta 19, nende hulgas ühe- ja kaheaastane laps. Harkivi oblastipolitsei juht Volodõmõr Tõmoško ütles, et Moskva võis kasutada uut tüüpi pommi nimega UMPB D-30. „See on midagi juhitava õhupommi, mida nad on hiljuti kasutanud, ja raketi vahel. See on nii-öelda lendav pomm,“ ütles Tõmoško rünnakupaigas. Regionaalkuberner Oleh Sinehubov ütles: „Tundub, et venelased otsustasid katsetada oma modifitseeritud pomme elanike kodude peal.“

25. märtsil ründasid vene väed taas spetsiaalselt Harkivi oblasti päästjaid. Selleks korraldati nii-nimetatud „double tap” rünnak. Olles droonirünnakuga tekitanud kolmekorruselisele majale purustusi ja tulekahju, oodati ära päästjate saabumine, seejärel pandi teele järgmine droonide laine. Viga sai üks päästja, üks politsei ning palju olulist tehnikat sai kannatada. Allpool galeriis on fotod just sellest õhtust. Neilt võib näha ka seda, kuidas lisaks rasketele suitsusukeldumise süsteemidele, peavad sealsed päästjad selga tõmbama killuvestid.

Aitame koos

Päästjatele mõeldud abisaadetised viiakse tavaliselt Kiievisse või Lvivi. Levtšenko sõnul jõuab sealt Harkivisse marginaalne osa: „Harkivi päästjate ekstreemse olukorra tõttu kulub kõik kiiresti ja puudus on kõigest."

Sõja algusest saadik Ukraina päästjatega kontaktis olnud ja neile abi otsinud ja saatnud Karol Sepik, tahab koos Tõdva VPK-ga saadetise Harkivi päästjatele kohale viia. Saadetise on kokku pannud omakorda Soome vabatahtlikud päästjad, kes on üle riigi abi kokku kogunud. See sisaldab turvavarustust, päästetehnikat, meditsiinitehnikat ja -vahendeid ning erinevaid akutööriistu. Saadetise väärtus küündib üle 70 000 euro ning suurus nõuab transpordiks veoautot.

Hetkel on puudu ressurss, et teha kolm tegu:

  1. Kaup Soomest ära tuua.
  2. Kaup komandodele ära sorteerida.
  3. Harkivisse sõita.

Hinnanguliselt kulub kogu ettevõtmise teostamiseks 6000 eurot. Kes saab kogumises kaasa lüüa, saab annetada ülekandega (märksõna „Harkiv”): EE251010002058268002 Karol Sepik või Paypali kaudu: http://tiny.cc/ukrainajaoks Loomulikult on oodatud ka mitterahalised annetused, sest puudus on kõigest, selleks helista 5290227 või kirjuta karol.sepik@gmail.com.

Vaadatud 603 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi