Janno tervenemislugu

Evald „Kotkasulg“ Piirisild ja Janno (62) ­kohtusid esmakordselt 2019. aasta 12. mail ­saate „Selgeltnägijate tuleproov“ esimeses ­katses, kus Janno osales oma huntidega.

Janno põhitööks on loomatopiste valmistamine, millega ta tegeleb Pärnumaal, oma Kergu kodus juba 20 aastat.
Mõne aja pärast rääkis Janno Kotkasulele, et tal on tervisega probleeme. Janno oli haigestunud agressiivsesse pahaloomulisse eesnäärmekasvajasse, haigus kulges väga kiirelt. Meditsiin ei suutnud suisa neli aastat õiget diagnoosi tuvastada.
Iga poole aasta pärast tehti üha uusi proove, aga õiget diagnoosi panna, ega haigust kontrolli alla saada ei suudetud. Ilmselgelt oli meditsiin jõuetu analüüside tulemuste lugemise suhtes.
See tekitas segadust ka raviarstile. Kuni 2019. aasta kevadel tuvastati õiged analüüsitulemused ja need olid kümme korda üle normi ning haigus juba kriitilised mõõtmed võtnud.

Andestus on parim ravim
„Väga tähtis on sinu sõprade toetus. Enne operatsiooni oli vestlus nii raviarsti, kirurgi kui narkoosiarstiga. Ridade vahelt võis lugeda, et asi on väga tõsine. Kui teise päeva peale lõunat pilt selgemaks läks, lamasin voodis. Minu küljes oli umbes 15 andurit, juhet ja voolikut. Sain liigutada ainult vasakut kätt küünarnukini. Meditsiiniõe abiga lülitasin sisse oma telefoni, samal hetkel see helises, kuulsin sõnu “Issand jumal, lõpuks ometi!“. “Need sõnad on mulle väga tähtsad, andsid teadmise, et keegi minust hoolib, olen tagasi selles maailmas. Hing hoiab alles suured silmapilgud, kõik muu on tühine,“ tõdeb Janno.
Esimesel korral Janno juurde minnes tundis Kotkasulg, et on vaja Janno käte läbi valminud loomatopistega suhelda, sest neil oli olnud oma elu, oma hing. Selleks võttis šamaan ette, läbi Janno, suhtlemise loomade hingedega. Ta tegi algatuseks andekspalumise rituaali, lepituseks.
Peremehelt oli vaja maha saada loomade kurbus, tänada loomi selle eest, et nende hinged on antud Janno kätesse, sest Janno ei lase loomi maha lõbu pärast. Ta annab neile uue vormi ning nimetab taieseid loomade ausambaks.
Peale tänurituaali tegemist võttis Kotkasulg 11. oktoobril 2019. aastal ette Janno tervendamise. Selleks ajaks oli eesnäärme operatsioonist möödas ligi 5 kuud. Kotkasulg võttis sõbra ravi enda kanda.

Haiguse välja imemine
Šamaani tööks on haiguste välja imemine. See on väga spetsiifiline töö, mis ajab ravitseja, kas öökima või lausa oksendama, sest šamaan tunneb haiguse haisu ja see ei ole mitte meeldiv.
Eelnevalt kutsub šamaan appi õpetajad, taevased väed, väeloomad. Lisaks kasutab ta tervendamiseks hundikäppa, kotka udusulge, piisioni küüsi (sõra otsi) ja kõristeid.
Patsient lamab nahal või hülgenahast vaibal õiges suunas, suuna jätab šamaan targu oma teada, sest päris spetsiifilistest töönippidest ta peensusteni avalikult ei räägi. Üks raviseanss kestab ligemale poolteist tundi.
Kui pahad asjad on välja imetud, visualiseerib šamaan patsiendi väikeseks, haigusest priiks imikuks, ja nimetab seda protsessi tagasiminekuks raku algstaadiumisse. Kui paha veri on välja lastud, tuleb uus veri tagasi panna. Selle tarvis teeb Kotkasulg rituaali. Patsient lamab ärkvel olekus, transis, tunnetab lihasepinget ja valupisteid sellel kohal, kus šamaan parasjagu toimetab.
Algul avab šamaan patsiendi krooni-peakapsli, patsiendi kehasse pääsemiseks. Patsient tunnetab, kuidas haigusekolle läheb läbi tema jalgade talla alt välja. Pärast sulgeb šamaan kapsli.
Peale esimest raviseanssi tuli Jannol minna taas vereanalüüsi andma, enne mida palus Kotkasulg Jannol enda juurest läbi minna, organismi puhastuse tegemiseks.
Kahe raviseansi vahe oli 1 kuu pikkune. Teisel korral tervendas šamaan patsienti enda kodus. Seansi ajal tabas Janno ennast mõttelt; „tahan seista tervena su kõrval!“
Ta asetas hundinaha Jannole peale, nuusutas keha üle, halva lõhna tuvastamiseks. Imes veel halba verd välja ja asendas uue verega. Sellesse ajavahemikku jäi ka kaduneljapäev. Kaduneljapäevadeks on Kotkasulel tehtud nimekiri, kellele ta riituse teeb. Ka Janno oli selles nimekirjas.

Meditsiin ja alternatiivteraapia üheskoos
Järgmisel päeval läks Janno vereanalüüsi tegema ja vastuse oli väga, väga hea. Ehk siis analüüs näitas tervenemist. Janno tervenes kuu ajaga. Tänaseks on topised ja Janno omavahel harmoonias. Oma trofeesid Janno ei müü. Tal on loomatopistega ja loomadega eriline kontakt.
„Kõige parem tunne on, kui patsient annab tagasisidet 2 nädala kuni 3 kuu pärast!“ tunnistas Kotkasulg veekalkvel silmil kohtumisel jõulukuu 14. päeval ühes Pärnu kohvikus. Lisaks lisas ta, et vähihaiguste ravi teeb ta vaid ühe patsiendile kuus, oma tervise huvides, sest see on väga raske töö. Janno peab käima pisteliselt kontrollis ja hoidma oma tervist kogu elu.
„Inimene peab ise tegema endale selgeks, mida ta vajab, mis talle õige on,“ on Janno kindel. Lisaks on Janno veendunud, et liikumine ja aktiivne tegevus on tervenemisele suureks abiks. Ei tohi jääda voodisse lamama. Kui tervis vähegi lubab, tuleb liikuda ja viibida looduses. Tegutseda.
„Ärge jääge ühegi haiguse puhul väikeste maakonnahaiglate poolt tehtud analüüside vastuseid ootama. Kui ikka tervis on käest ära, soovitan võimalusel pöörduda kohe Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, sest see on parim haigla, kuskohast abi saab,“ soovitab Janno.
Patsient ei ole tänamatu ka meditsiini suhtes ning üleüldse võiks meditsiin ja alternatiivne tervendamine astude ühte sammu – oleks tervenemise tagajärjed tõhusamad. „See ei olnud sõja võit, see on lahingu võit. Pomm tiksub, ma tean, tean ka, et loobumine võitu ei anna,“ võtab loo peakangelane jutuajamise kokku.